Eesti keel ja kooli haridus XIX saj-I poolel
Ülikooli komisjon saatis laiali
küsimustikke.
Hariduse algus
Siiski tekkisid
Parroti juhitud
komisjoni maal nii
mitmedki teise
astme rahvakoolid,
ehk
kihelkonnakoolid,
kus õpiti kirjutamist,
rehkendamist ja
looduslugu.
Muudutused
Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja
Liivimaal(1816 ja 1819).
Muudutused
Rändõpetajad
juhendasid laste
lugemaõppimist
Pühapäevakoolid
Parandus- ehk
järeleaitamiskoolid
Sajandi keskel
toimunud usuvahetusliik
umine mille käigus
tekkis hulk õigeusu koole
Muudutused
Siiski piirdus enamiku maalaste haridus
külakooliga, kihelkonnakooli õpilaste
osakaal oli 4% ümber.
Muudutused
Esimesel poolel
rajati 3-aastase
õppeajaga õpetajate
seminarid
külakoolmeistreide
valmistamiseks.
Muudutused
19. sajandi keskpaik tõi kaasa muutuse
eestlaste kultuurilises eneseteadvuses ja
-teostuses: leidis aset rahvuslik
"ärkamine".
Muudutused