Rootsi aja reformid- Eesti jaoks areng või tagasiminek?
Kuninga talupojad ehk
kroonutalupojad said nüüdsest võimaluse omandada haridust kohalikus kirikuhoones
või asuda sõjaväeteenistusse. Neil oli võimalus avardada oma silmaringi maailmast
ja said nüüdsest avaldada rohkem enda mõtteid ja arvamusi.
Alates 1593. aastast oli Rootsi riigi ametlikuks riigiusuks luterlus. Neid, kes luterlust
ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine või mõni muu
karistus. Eesti talupoeg oli usutegevuses osalemises pigem passiivses rollis, sest
pidi omandama kristliku usu alused ja kombed kohustuslikus korras, mis oli ka
olulisel määral saksakeelne. Arvan, et usulisel määral oli kristlikute tavade levimine
Eesti ajaloos oluliseks arengurolliks. Kuna luterluse põhimõtteks oli, et iga kristlane
peab suutma usutekste lugeda, siis nende tõlkimine ja üleüldine usukommete areng
mängis kindlasti ka olulist rolli algse eesti keele laienemisele. Uudses lõunaeesti