Ateismist Eestis
suhtumine.
Siinkohal ka lühike ülevaade vulgaarateistlikust argumentatsioonist:
usklikud on inimesed, kelle reaalsusetaju on hälbinud. Olenevalt kirjeldatud
situatsioonist muutus usklikkuse probleem sotsioloogilisest kas meditsiiniliseks:
usuühinguga liitunud inimene muutus apaatseks (enamlevinud)/ohtlikuks endale
ja teistele; või kriminaalseks: usuhullud vanemad ohverdasid Jumalale oma
lapse/varem kriminaalkorras karistatud persoonist on saanud kohaliku
usurakukese juht, kes inimesi vaimselt vägistab. Neil põhjusil vajavad inimesed
abi või vahelesegamist. Iga mõistlik inimene taipab, et mingit “teispoolsust” ei
eksiteeri. Juba usklike “püha raamat” piibel (ilmtingimata jutumärkides ja väikese
algustähega) koosneb ainult legendidest ja vasturääkivustest (ära on toodud
kõige naiivsemad - maailma ehituse kohta - või verisemad kohad Vanast
Testamendist, muu hulgas mainitakse parastavalt Jeesuse taasmitteilmumist, mis