Vaeste koolipoiste institutsiooniga pandi esmakordselt alus maarahvast haritlaskonna kujunemisele. Eestlaste rahvuslik kultuur leidis reformatsiooni tagajärjel oma dünaamilise järjepidevuse. 3 Vaesed koolipoisid Tallinnas 16. sajandi teisel poolel Liivimaa reformatsiooni omapära tingis asjaolu, et tegemist oli Saksa koloniaalalaga, kus rahvastiku põhimassi moodustasid mittesakslased. Juhtivad reformaatorid pidid arvestama mittesakslastega, kas või evangeelse koguduse ja usupropaganda laiendamise eesmärgil. 1524. aastal toimunud pildirüüsteliikumine aktiveeris linnarahvast, ennekõike alamkihte, kuid samas sundis ka linna omavalitsusorganeid rakendama demokraatlikumat ja liberaalsemalt poliitikat. Tallinna kohalikud reformaatorid esitasid raele kiriku reorganiseerimie projketi, milles oli ka ettenähtud ühislaeka rajamine hoolekande eesmärkidel. 1549. aastal loodi ühislaeka kõrvale Tallinna preestrilaegas, mille baasil kujunes hiljem välja linna konsistoorium
sõitudega ühest paigast teise. Lisaks püüdsid nad kõigest väest tõestada, et nende ,,imed" on Jumalikku päritolu. Selleks lõid nad enne esinemist risti ette ning kasutasid Piiblist pärit ,,võlusõnu". 12 Kirik ei võidelnud ägedalt mitte illusionismi kui kunstiliigi, vaid selle rahvalike väljendusviiside vastu. Kirikuisad õnnistasid endiselt trikkide ja illusiooniautomaatide kasutamist usupropaganda eesmärkidel. Moodustati isegi kirikumustkunstnike ordusid, kelle liikmed said omavahel kogemusi jagada ning anti välja käsiraamatuid, milles tutvustatavate trikkide juurde kuulus viide Piibli tsitaadile. 1.3. Renessanss Veidi vabamalt said hingata 16. sajandi illusionistid. Selle sajandi teisel poolel sai alguse suur pööre ajaloos, mida on hakatud renessanssiks kutsuma. Kokku varises seni kõigutamatult seisnud kiriklik võim ning austuse objektiks tõusis antiikaja kultuur
annaabi.ee 
