Tartuffe, kes omandab majas võimu ja laseb lõpuks Orgonil varanduse oma nimele kirjutada. Tartuffe tegevus kutsub esile teiste pereliikmete vastutegevuse., võitlus tema paljastamise eest. Viimases vaatuses heidab Tartuffe maski kõrvale, esitab Orgoni peale poliitilise kaebuse ja saab nii ta vara endale. Kuid pahe saab karistuse, Tartuffe vangistatakse ja Orgon saab vara tagasi. Tartuffe kuju eeldab silmakirjalikkuse võrku langejat. Niisugune on majaisand Orgon, vanamoeliste vaadetega ja usuhulluse kütkes, kes kardab uuendusi kui tuld. Seda kasutab ära Tartuffe. Positiivsetest kangelastest ilmekaim teenijatüdruk Dorine. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid.
,,VANAD JA NOORED" lahkab põlvkondade erinevaid suhtumisprobleeme. Talu tahetakse mõisaorjusest vabaks osta, kuid põlvkondadel erinev suhtumine. ,,KÄBE KAAREL JA TEMA NOOR NAINE" Inimese bioloogiline käsitlus. Lugu ühest keskealisest taluperemehest, kes võtab endale noore naise. Konflikt- naine tahab last, mehe vanus takistuseks. ,,RAHAAUK" selles segunevad realism ja sümbolism. Jooksevad kokku erinevad tegevusliinid: revolutsiooni temaatika, usuhulluse teema( lahkusuliste probleemid) ning üks peategelane näeb unes rahapada, mida hakkab päriselus otsima ning kaevab meeletu augu, mis täitub veega ja kuhu üks perekonnaliige upub. KOKKUVÕTE: Tunneb maaolustikku, oskab detailselt kirjeldada. Tegelased on loomutruud, tegelaste . suhu on kirjutatud palju ehedat kõnekeelt. II PERIOOD: Valitsema hakkab impressionism, on näha ka sümbolismi sugemeid. Domineeriv zanr- novell. Palju autobiograafilisi jooni
oma erilist geeniust (ehk vaimu), annab oma osa maailmakultuuri rikkusesse. Ei ole kultuure, mis oleksid paremad või täiuslikumad kui teised. Romantismis tekkisid nii maailmakultuuri ja maailmakirjanduse kui ka rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted. Kõige täiuslikum osa igast rahvuskultuurist küünib üle rahvuspiiride suurde maailmakultuuri, täiendades üha selle eripalgelist varamut. Kui XVIII sajandi juhtivad valgustajad olid tuntud usuhulluse ja kirikudogmade kriitikud, siis romantismis protestina kodanliku materialismi vastu levis üsna laialdaselt religioosne elukäsitlus. Mõnedelgi romantilistel kirjanikel (nt Chateaubriand, Wordsworth, Coleridge, Novalis, Hugo) oli loodusekultus ja -imetlus seotud kristlik-müstiliste otsingutega. Inglise romantik Shelley sai tuntuks oma ateistliku mässumeelsusega, ometi ümbritses temagi ideaali kõrgemat Vaimu pühaduse nimbus