Rootsi aeg Eestis. Usk ja kirik. Vaimuilm
Lääne-Euroopast, kus nõidumine oli valdavalt naiste "ala"). Eesti nõia kuritegu
seisnes enamasti kaasinimeste kahjustamises nõidumise läbi, kõige sagedamini
mürgitamisega nõiutud õlu abil. Väidetavate nõiduseohvrite hulgas oli ka
kõrgemat päritolu inimesi.
Järk-järgult levis Saksamaalt Eesti- ja Liivimaale 17. sajandi lõpul
kujunenud luterlik usuvool pietism (lad. pietas `vagadus'), mis taotles usu
sügavamat tunnetamist piiblilugemise kaasabil saavutatava isikliku usuelamuse
kaudu. Luterlik Rootsi riik püüdis pietismi levikut kõigiti takistada, näiteks
vallandades ametist ja saates maalt välja uue vooluga kaasaläinud pastoreid ja
ülikooli professoreid. Rootsi alamatel keelati õppimaasumine pietismi tähtsama
keskuse Halle ülikoolis. Usuliikumise levikule piiri panna Rootsi võimudel
ometi ei õnnestunud ning Eesti ala vallutamine Vene tsaaririigi poolt 18. sajandi
alguses andis sellele uue hoo.