M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
süü.
Jim imes ja imes pudelist. Mõnikord läks ta meeletuks, rabeles ja kisendas; kuid iga
kord, kui ta meelemärkusele tuli, jõi ta jälle. Ta jalg paistetas õige jämedaks ja säär ka,
kuid pikapeale jäi ta purju, ja ma arvasin, et hädaoht on möödas. Aga mina oleksin ennem
tahtnud mao hammustust kannatada kui taadi viskit Juua.
Jim lamas neli päeva ja ööd. Siis paistetus alanes ja ta oli jälle terve. Otsustasin, et ma
eluilmas enam oma käega ussinahka ei katsu; olin nüüd näinud, mis sellest tuleb. Jim
arvas, et ma nüüd teinekord usun teda. Ja ta ütles, ussinaha katsümine toovat nii kole
palju õnnetusi, et meie omad võib-olla veel otsas polegi. Ta seletas, et ta tuhat korda
ennem vaataks kuud üle vasema õla, kui võtaks ussinaha kätte. Noh, ma hakkasin sedasama
arvama, kuigi olin alati uskunud, et see on kõige kergemeelsem ja rumalam asi, kui keegi
vaatab noort kuud üle vasema õla