ülitihedalt kokku surutud. Seepärast omavad mustad augud väga suurt külgetõmbejõudu. · Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede kokkuvarisemisel. · Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida. Neid avastatakse mõju järgi mida nad teistele taevakehadele avaldavad. · Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seega pole nad igavesed. Must auk Ussiaugud · Termini ,,ussiauk" (wormhole) lõi 1957. aastal Ameerika füüsikateoreetik John Wheeler (idee on vanem - Einsteini üldrelatiivsusteooria interpreteerimisest). · Tähendab lihtsustatuna tunnelit läbi aegruumi. · Siiani on see teooria, kuna neid pole nähtud ja nendega pole katseid tehtud. · Teoorias üks viise ajas, universumis ning unverumite vahel rändamiseks. · http://www.youtube.com/watch?v=l8yN77Spre Kasutatud materjal
ei suuda põgeneda isegi mitte valgus ning üldtunnustatud teooria kohaselt peaksid mustad augud tekkima alati, kui ainet surutakse piisavalt tugevasti kokku. Kuigi musti auke ei ole kunagi nähtud, on astronoomid siiski identifitseerinud palju selliseid objekte ja teinud seda jälgides nende ümber pöörleva aine liikumise eripära. Damour ja Soloduhhin väidavad aga nüüd, et sellised struktuurid võivad tegelikult sama hästi olla hoopis kosmilised ussiaugud, mis kujutavad enesest mullistusi aegruumis ning ühendavad seeläbi erinevaid universume. Kui sa kujutad universumit ette kahemõõtmelise lehena, siis oleks ussiauk justkui toru, mis ühendab kahte erinevat lehte ehk siis kahte erinevat universumit kõigi oma lugematute tähtede, planeetide ja galaktikatega. Füüsikutepaar võttis eesmärgiks selgitada välja, millised peaksid sellised kosmilised ussiaugud välja nägema ja avastasid oma üllatuseks, et nende omadused meenutaksid
· Siis hakkab see kiirgama röntgenikiiri ja raadio laineid. GALEX sateliit, mis suudab Spitzer Space Telescope, pildistada UV kiirgust mis suudab analüüsida astronoomilistelt objektidelt infrapunavalgust objektidelt Universumis Kas Universum asub suure musta augu sees? · Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski. · Ta arvas, et mustade aukude juures võivad olla ka ussiaugud, mis moodustusid samal ajal, kui must aukki. · Teisel pool must auku on valge auk. · See teooria aitaks vastata paljudele küsimustele. Kas asume suure musta augu sees? · Poplawski teooriat saab testida ühel viisil: osa meie universumi mustadest aukudest pöörleb ja kui meie universum eksisteerib sama moodi pöörlevas mustas augus, siis peaks meie universumil olema emauniversumile omane liikumine. Mis juhtuks, kui musta auku kukkuda?
Newtoni teoorias oli aeg absoluut, mis läheb edasi järelejätmatult. Seal ei olnud tagasipöördumist ega saabumist varasemasse ajastusse. Olukord muutus, kui Einstein formuleeris oma üldrelatiivsusteooria, kus aegruum oli kõver ja universumis asuva aine ning energia poolt moonutatud. Aeg kasvab lokaalselt ikkagi, kud nüüd on võimalik, et aegruum võib nii palju väänduda, et saab liikuda mööda rada, mis viib tagasi algusesse. Üks võimalus, mis seda lubaks, oleksid ussiaugud, hüpoteetilised aegruumi torud, mis võivad ühendada aegruumi eri piirkondi. Mõte on selles, et astud ussiaugu ühte avausse sisse ja tuled välja teisest avausest teises kohas teisel ajal. Kui ussiaugud on olemas, oleks see ideaalne kiire kosmoserännak. Klassikalises teoorias alluvad kõik füüsikaseadustele vastavad väljad nõrga energia tingimustele, mis ütleb, et energiatihedus iga vaatleja jaoks on nullist suurem või sellega võrdne. Niiviisi on lõpliku
mull universumite kobaras, nagu mullid õlleklaasis või konnakudus. Meie universum võis alguse saada mõne teise universumi mustast august `' (Mary ja John Gribbin 1997:107). (joonis 4) `' Kuhu viib musta augu teine ots? Mõned teadlased arvavad, et mustad augud on väravatakes, mille kaudu pääseb teistesse maailmadesse viivatesse tunnelitesse. Kui miks ei võiks tunnel tulla meie oma universumi mõnest teisest otsast? Kui sellised ussiaugud olemas on, võiks selle ühest otsast sisse hüpata ja tulla välja kuskil eemal, mõne kauge tähe juures `' (Mary ja John Gribbin 1997:108). `' Ussiaugust läbiminekuks kuluks nii vähe aega, et seda oleks isegi raske mõõta. See oleks otsetee läbi ruumi, justkui mingi kosmiline metroo. Teadlased ei uskunud, et see võimalik on. 20. sajandi 80-ndatel aastatel otsustasid teadlased selle küsimuse ükskord ja lõplikult ära klaarida
suurusega: aeg ja asukoht stringil. Piltliku näitena võib tuua Päikse gravitatsioonilise mõju Maale. Stringiteoorias kujutatakse seda torukeste ehk stringide süsteemina, mis sarnaneb H-tähele. Kaks posti tähistavad sellisel juhul Päikest ning Maad, kriipsuke nende vahel tähendab gravitatsiooni osakesi. Stringiteooria töötab vaid juhul, kui oleks veel teisi dimensioone (Järv, 1992). Teadlaste arvates võivad lisadimensioonid olla väravad universumite vahel ehk ussiaugud (Cambridge Ülikool, 1996). Neljandaks mutiversumi tüübiks on tsükliline multiversum. Selle teooria idee on iseenesest väga lihtne universumid ei eksisteeri korraga koos, vaid tekkivad üksteise järel. Ühe universumi lagunemine ja kokkukukkumine põhjustab Suure Paugu, mille tagajärjel tekkib uus universum (Greene, 2011). Viies versioon on maastiku multiversum, mis taaskord toetub ühele stringi teooria osale. Seda osa nimetatakse Calabi Yau haruks (Weisstein, 2013)
annaabi.ee 
