Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter,...
Patau sündroom Patau sündroomi (Patau syndrome, 47, XX, +13 või 47 , XY, +13) ehk D1 trisoomiat kirjeldati esmakordselt 1657. aastal T. Bartholinuse poolt. 1960. aastal haigus taasavastati K.Patau et al. poolt ja sündroomile anti nimi. Esinemissagedus Patau sündroomi sagedus vastsündinutel on 1:5 000-21 000. Nagu teistegi autosomaalsete trisoomiate puhul, tõuseb +13 risk koos ema vanusega. Aborteerunud embrüodel või loodetel leitakse +13 sada korda sagedamini kui elusalt sündinud lastel, seega enamik 13. kromosoomi trisoomiaid hukkub prenataalselt. Tütarlastel esineb sündroomi veidi sagedamini kui poeglastel (suhe 1: 0,87).45% Patau sündroomiga vastsündinutest sureb 1. elukuul, 90% enne poole aastaseks saamist ning vaid alla 5% elab 3 aastani. Ainult 10% elavad üle 1 aasta, olles raske füüsilise,vaimse ja psühhomotoorse alaarenguga. Tekkepõhjus ja tsütogeneetika Patau sündroom on põhjustatud 13. kromosoomipaari mittelahknemisest,...
Histoloogia ja embrüoloogia 16. loeng Erihistoloogia (Mikroskoopiline anatoomia) Erihistoloogia · Erihistoloogia (organite mikroskoopiline anatoomia) · Organid - iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused · Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Kesknärvisüsteem Närvisüsteem Südame- vereringesüsteem Lümfisüsteem Perifeerne närvisüsteem Seedeaparaat Urogenitaal- aparaat Kirjandus · Julius Tehver. Koduloomade histoloogia. Tallinn, Valgus, 1979. · Ülo Arend. Naha ja tema derivaatide histoloogia. Tartu, 1986. · Ülo Arend, Ülo Hussar, Peeter Roosaar. Tsirkulatsiooniorganite histoloogia. Tartu, 1988. · Ülo Hussar Vereloome- ja immuunorganite histoloogia. Tartu, 1986. Loengute kava k...
Mis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi
Neil on peremehespetsiifilsus, liigispetsiifilisus, anatoomilise elundi spetsiifilisus (teatud elunditele adhereeruvad). Enamik on fakultatiivsed anaeroobid, va inimeste patogeen M. pneumoniae. Nad ei tungi rakku sisse nagu salmonella. Nad on pindmised. Hemotroopsed mükoplasmad – adapteerunud punalibledele, kahjustavad kleepumisega, surmavad ja tekib kassidel aneemia, punaliblesse sisse ei lähe (M. haemofelis). Limaskestade patogeenid (põhjustavad respiratoorseid, urogenitaal traktide haiguseid). Normaalseid mükoplasmasid on ka, mis häda ei tee. Kultiveerimine nõuab spetsiifilist selektiivsöödet - Mükoplasma selektiivsööde. Kindlasti on seal miski, mis laseb aint kindlal mikroobil kasvada. Koloonia on nagu härjasilma muna. Penitsilliin – katkestab bakterirakuseinas PDG sünteesi, bakter on vigane ja fagotsütoosivõimelised rakud tapavad ära. Suuri doosi lemmikloomadel mitte kasutada, põllumajandusloomadel võib. Mükoplasmadel pole PDG, aga takistab
Võime eristada "oma" ja "võõrast" lümfotsüütide pinnal olevate retseptorite vahendusel. Mälu mäletada antigeene ja kiiresti vastata nende taasilmumisele. Sekundaarsed lümfoidorganid Lümfisõlmed n ~1000,suurus mõnest mm- st - cm-ni, tavaliselt gruppidena n Koguvad koest saabuva lümfi ja sellega ka antigeeni n Kui Ag aktiveerib rakkude proliferatsiooni > täheldatalse lümfisõlmede suurenemist. MALT (mucosa associated lymphoid tissue) . Seedekulgla, hingamisteed, urogenitaal trakt. Sageli difuusne organisatsioon, kuid ka tonsillid, adenoidid, appendiks . Vähem organiseeritud, kuid sama funktsioon lümfotsüütide ja APC rakkude kohtumispaik. Põrn filtratsioon "suur lümfisõlm", depoo. Adaptiivse immuunsüsteemi rakud Peamiselt lümfotsüüdid: T, B, n T ja B rakud suudavad eristada miljardeid antigeene. Iga küpsenud rakk kannab ainult 1 Ag retseptorit. Antigeeni esitlevad rakud (APC): Makrofaagid ja dendriitrakud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
