TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURIEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT URMAS KIBUSPUU Referaat Juhendaja: Tiina Saluvere Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KIBUSPUU NOORPÕLV............................................................................................. 3 LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND.............................................................................. 4 9 HOOAEGA............................................................................................................ 6 ELU VÄLJASPOOL TEATRIT....................................................................................... 7 SURM.....
Erkki-Sven Tüür (1959) Looming · ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980) · ,,Lumen et cantus" (1982) · ,,Päikesevene" (1983) · Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ant...
Kuulsuse narrid retsentsioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus ''Kuulsuse narrid'' on alati vaatajatele jätnud hea esmamulje. E.Bornhöhe on veel kirjutanud kuulsust kogunud seiklusjutu ''Tasuja'' ''Kuulsuse narride'' lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Telelavastus tekitas minus kohe pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kohati ka igavavõitu. Mind häirisid kohati eriefektid, millele oldi kõvasti rõhku pandud. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Salomon Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid hästi välja mängitud. Kostüümide kohapealt nii palju, et kostüümid olid suurepära...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani o...
Kuulsuse narrid Eduard Bornhöhe Selle telelavastuse lavastaja on Ago-Endrik Kerge ja peaosatäitjad olid Salomon Vesipruul - Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas - Urmas Kibuspuu. 1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel Tallinna narrid ja narrikesed. Kõige olulisem ja ka kõige populaarsemaks saanud teose esimene osa on Kuulsuse narrid. Selles filmis kujutatakse 19. sajandi lõppu ja ehk võibolla 20. sajandi algust. Vaatajatele adresseeritud peamine sõnum oli see, et ei tohiks mingi lolluse pärast oma naabriga sõdima hakata. See jutt räägib kahes mehest : Jaan Tatikast, kes oma arvates oli maailma parim leiutaja ja kes arvas et suudab leiutada masina mis suudab lennata õhus, sõita vees ja maa peal, ning nagu oli arvata ei suutnud ta seda imemasinat leiutada. Ta rääkis Tallinna murdega saksa keelt. Saalomon Vesipruulist, kes oli oma arvates maailma parim luuletaja. Kirjutas (vähemalt enda arvates) palju jutte ja luulet...
"Kuulsuse Narrid" Retsensioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus "Kuulsuse Narrid" on alati vaatajale jätnud hea esmamulje. Selle telelavastuse lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Lugu räägib kahest mehest, kes on sünnist saati ühe inimese silmis olnud kuulus, tark, ilus, taibukas jne. Need inimesed on nemad ise ehk Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on enda arvates suur poeet, Tatikas aga seevastu suur leiutaja ja looduseuurija. Seda arvamust teised inimesed kahjuks ei jaga. Tegelased ise on väga enesekindlad. Nad arvavad, et see mida nad teevad on kõige õigem ja paremini ei saakski asja teha. Salomon Vesipruul oli tõsine ja kirjutas luuletusi, Tatikas oli aga väga kavala olemisega. Mõlemad mehed on samuti väga napsulembelised ja viin ongi asi mis nad ühel päeval kokku toob. ...
Pisuhänd Eduard Vilde raamat ''Pisuhänd'' oli minu arvates telelavastusest küllaltki erinev. Telelavastuses olid tegelased huvitavamad ja värvikamad. Näiteks suutis näitleja Jüri Krjukovi telelavastuses jätta Sandrist palju saamatuma ja alandlikuma mulje kui raamatus ning kehastas luuserlikkust palju tugevamalt. Samuti ületas ootust ka Urmas Kibuspuu Piibelehe rollis. Raamatus jäi Piibelehest väga tagasihoidlik ja lihtsameelne mulje aga telelavastuses oli tema tegelaskuju palju kavalam ja salapärasem. Kui raamatust jäi mulje, et pea kogu tegevus toimus ühe laua taga istudes, siis telelavastuses käis pidevalt liikumine. Kõik näitlejad mängisid oma rolle suurepäraselt ning näidend oli haarav. Väga hästi mängiti stseeni, kus Vestmann on algul vihastunud, et Piibeleht tuli tema enda rahaga Laurale kosja, aga siis avastas, kui nutikas Piibeleht tegelikult on. Teose koomika oli suurepäraselt edasi antud ja s...
Erkki-Sven Tüür Sündinud 1959. Pärdi kõrval II tuntuim Eesti helilooja maailmas. Algharidus muusikuna tuli tal ise õppijana. 1980 lõpetab Georg Otsa Nimelise Muusikakooli, erialaks on flööt. Nende isa kuulas klassikalist ja sümfoonilist muusikat. Kuigi Tüür keeldus muusikakoolis klaverit õppimast, mängis kodus iseseisvalt klavetir. 12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse, Jaan Räätsa kompositsiooni klassi. Hiljem täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures. Töötas Vanalinna Stuudios muusikaala juhatajana ja Eesti Akadeemias kompositsiooni õpetajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline helilooja. 1991 asutati muusikafestival ...
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla tema vana klassivend Tiit Piibeleht, kes kooliajal tema eest pidevalt koolitöö ära t...
Nukitsamees "Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, sa...
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür....
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass ERKKI-SVEN TÜÜR Referaat juhendaja:Karin Lükk Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus................................................................................................................3 2)Elulugu.......................................................................................................................4 3)Looming.....................................................................................................................5 4)Orkestrimuusika.........................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed............
ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür...
Loksa 1. Keskkool ERKI- SVEN TÜÜR Referaat Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu Tammispea 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................1 Sissejuhatus...........................................................................................2 Elulugu..................................................................................................3 Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas s...
Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond..............................
Pirita Majandusgümnaasium Mariell Oolma Kummitustega seotud uskumused noorte seas Pirita Majandusgümnaasiumi näitel Uurimistöö Juhendaja: Mait Talts Tallinn 2017 Sisukord SISSEJUHATUS 2 1. KES VÕI MIS ON KUMMITUS? 5 2. KUMMITUSNÄHTUSED 7 2.1. Teadlaste seletused 7 2.2. Spirituaalsed vaated kummitustele 9 3. VAIMUDEGA SUHTLEMINE 13 4. INTERVJUU 18 5. KÜSITLUSE ANALÜÜS 22 6. KUMMITUSED TÄNAPÄEVAL 29 6.1. Kummitused tänapäeva populaarkultuuris ...
annaabi.ee 
