Ajakirjandus kui piinapink
mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja
võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on
inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka
vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid
viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks
lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades
urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega
tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu
seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased?
...
Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi
tavakodanik ega ka ajakirjanik seda õigust kuritarvitada, olgugi, et nende eesmärgid
võivad esmapilgul tunduda üllatena. Mitte ükski eesmärk ega tulevikunägemus ei kaalu