» «Ei mäeta olevat.» «Oh, kuningatel on neid hunnikute viisi.» «Ma ei tunne ütegi kuningat, Tom.» «Seda ma arvan. Aga kui sa Euroopasse läeksid, seal näksid neid terve karja ringi hüpamas.» «Kas nad hüpavad?» «Hüpavad? Tobu! Ei!» «Aga miks sa siis ülesid, et hüpavad?» «Lollus! Ma tahtsin ölda, et sa näksid neid, muidugi mitte hüpamas --milleks peaksid nad seal hüpama? Mõlesin, et sa näksid neid --igale poole laiali pillatult, tead. Nagu see vana kü urakas Richard.» «Richard? Mis ta teine nimi oli?» «Tal polnudki teist nime. Kuningatel on ainult eesnimi.» «Tõsti?» 146 «Tõpoolest, ainult eesnimi.» «Noh, olgu, kui see neile meeldib; aga mina kül ei tahaks kuningas olla, nii et mul ainult eesnimi oleks nagu neegril. Aga kuule, kus sa kõgepealt mõled kae-vata?» «Ma ei tea. Mis sa arvad, kui võaksime käile selle vana kuivanud oksaga puu teisel pool Vai.kse Maja jõe, kükal?» «Olen nõs.»