Aatomielektrijaamad Tuumareaktorid · Tuumareaktor on seade, milles tuumareaktsioonid toodavad suuri soojushulki · Esimese tuumareaktori pani käiku Igor Kurtsatovi juhtimisel töötanud füüsikute kollektiiv 25. detsembril 1946. a. Põhilised reaktori osad · Uraanivardad · Neutronite aeglusti ja peegeldi · Soojuskandja · Aurugeneraator Tuumareaktorite tüübid · Aeglastel neutronitel töötav reaktor · Kiiretel neutronitel töötav reaktor Aatomielektrijaam · Elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest · Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat
ookeanist · Vesinikupommi lõhatakse tavalise uraani pommiga selleks, et saavutada piisavalt kõrget temperatuuri, mis käivitaks vesinikreaktsiooni. Löök- ja valguslööklaine on tohutult suured ning lõhkamisega ei kaasne radioaktiivseid jääkaineid. · Tuumaenergia kasutamine rahumeelsetel eesmärkidel: tuumaelektrijaamad (soojuselektrijaamad). Joonis: · tuumaelektrijaamades kasutatakse uraanikatelt ehk uraanireaktorit, milles hoitakse ahelreaktsioon kriitilisel piiril. Uraanivardad- torud, mis on täidetud uraani tablettidega (hea vahetada) ja need on omakorda vaheldumisi uraani neelava ainega (nt. boor). · Neutronid lendavad ühelt uraanivardalt teisele, ajades nii uraanivardad kuumaks. Tekib ahelreaktsioon. Kui neutronid liiga intensiivselt varraste vahel liiguvad (läheneb kriitilise piirini), kukub neutroneid neelav varras põhja, lõpetades nii ahelreaktsiooni (?). · 02.02 alustas õpetaja tundi lausega: probleemiks on kõrge
annaabi.ee 
