soojushulga. Tuumareaktsioonide põhiliigid on 1) raskete tuumade lõhustumisreaktsioon ehk ahelreaktsioon, mille käigus tabab rasket tuuma, milles tuumaosakeste arv ulatub sadadesse (Näiteks U235), mingi tuumaosake, näiteks neutron. Raske tuum, mis niigi on ebastabiilne (tuumajõud ei suuda tuuma hästi koos hoida) laguneb kaheks kildtuumaks (Ba ja Kr tuumadeks). Seejuures jääb üle 2..3 neutronit, mis tabavad järgmisi uraanituumasid ning lõhustuvad ka need. Nende tuumade lõhustumisel vabanevad jälle neutronid, mis ei mahu tekkivatesse kildtuumadesse ära ning lõhustuvad omakorda uusi uraani tuumi jne. Kõik see toimub sekundi murdosa jooksul. Kuna tuumade lõhustumisel vabaneb hetkega ka väga suur energia, siis nimetatakse sellist reaktsiooni tuumaplahvatuseks. 2) kergete tuumade ühinemisreaktsioon ehk termotuumareaktsioon – kuna
Lõhustumisel kasutatakse tuumade pommitamiseks aeglaseid neutroneid. Kiired neutronid ei suuda lõhustumist esile kutsuda. Võib muutuda ahelreaktsiooniks, kui lõhustumise tagajärjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. Leiab aset tuumareaktoris, aatompommis. Näide: + + + 3+ energia Ahelreaktsioon 1939. aastal itaalia tuumafüüsik E. Fermi püstitas hüpoteesi ahelreaktsiooni võimalikkuse kohta. Lõhustumise käigus eraldunud neutronid võivad lõhustada uusi uraanituumasid reaktsioon kulgeb ahelana edasi (lõpuni). Tekib juurde järjest uusi lõhustumisvõimelisi neutroneid. Ahelreaktsiooni käigus tekib kõrge radioaktiivsusega vaheprodukte, mille laguneminel tekib lisaenergiat, mis omakorda aitab reaktsiooni üleval hoida. Looduslikus uraanis on ainult 0,7% lõhustuvat isotoopi U-235, ülejäänud 99,3% on mittelõhustuv U-238.Tuumareaktorites kasutatav uraanimaak rikastatakse. Ahelreaktsiooni käiku mõjutab neutronite paljunemistegur k.
annaabi.ee 
