kohe (lõpp)ladustamisele. Uraani madal hind ei soodusta kasutatud tuumkütuse ümbertöötamist ja nii töödeldakse taaskasutamiseks ainult mõni protsent. Kuna aga lõppladustamist ei praktiseerita, siis saab edasises tuumaenergeetika arengus ka senist kasutatud kütust kiiretes reakrorites veel ära kasutada. Paljud riigid loevadki kasutatud tuumkütust õigustatult oluliseks energiaressursiks. Majanduslikud põhjused on limiteerivad ka kiirete reaktorite vähesel levikul. Ehkki samast uraanikogusest saaks viimastes kätte 50-60 korda rohkem energiat palju väiksema jäätmekogusega, pole praegu soodne umbes kaks korda kallimaid kiireid reaktoreid ehitada. Olukord on küll viimastel aastatel muutumas seoses IV põlvkonna reaktorite ja vastava sümbiootilise tuumkütuse tsükli.arendamisega. Majanduslikud tegurid konkurentsis muude kütustega määravad samuti suuresti asjaolu, et siiani on eelistatud suure elektrilise võimsusega > 1000 MWe tuumareaktoreid. Saadakse ju
tuumaprojetidega. Selle üle arutletakse veel, kuid tundub, et Eestisse võib kunagi varsti tuumajaam tulla, kuna põlevkivi ei tasu ennast enam varsti ära. Edukalt arenevas rahvusvahelises koostöös on väljatöötamisel moodsad lähituleviku tuumareaktorid, millest tähtsamaiks võib pidada tuumalõhustusreaktorite IV põlvkonna ja termotuumasünteesi reaktori prototüübi projekte. Esimene teeb võimalikuks praegusega võrreldes 50–60 korda suurema energia saamise samast uraanikogusest üliohututes standardkonstruktsiooniga säästlikes kiirete neutronite reaktorites. Sealjuures tagatakse sümbiootilises (suletud) tuumkütusetsüklis väiksemad ja vähemohtlikud radioaktiivsete jäätmete kogused ning kõrgtemperatuurse soojuse saamine vesiniku tootmiseks ja muudeks tööstusvajadusteks. Perspektiivsed on arendused rikkaliku tooriumkütuse tegelikuks kaasamiseks energeetikasse. Ehkki asjatundjate hinnangul jätkub uraani isegi tuumaenergeetika osa olulisel suurenemisel
Vene teadlane Viktor Arhipov väidab, et tuleviku tuumaenergeetika süsteemides on võimalik elektritootmise käigus samas põletada kõrgradioaktiivseid jäätmeid. Edukalt arenevas rahvusvahelises koostöös on väljatöötamisel moodsad lähituleviku tuumareaktorid, millest tähtsamaiks võib pidada tuumalõhustusreaktorite IV põlvkonna ja termotuumasünteesi reaktori prototüübi projekte. Esimene teeb võimalikuks praegusega võrreldes 5060 korda suurema energia saamise samast uraanikogusest üliohututes standardkonstruktsiooniga säästlikes kiirete neutronite reaktorites. Sealjuures tagatakse sümbiootilises (suletud) tuumkütusetsüklis väiksemad ja vähemohtlikud radioaktiivsete jäätmete kogused ning kõrgtemperatuurse soojuse saamine vesiniku tootmiseks ja muudeks tööstusvajadusteks. Perspektiivsed on arendused rikkaliku tooriumkütuse tegelikuks kaasamiseks energeetikasse. Ehkki asjatundjate hinnangul jätkub uraani isegi
annaabi.ee 
