Antsla Gümnaasium Referaat NIKOLAI GOGOL ,,REVIDENT" 12.b Juhendaja:Iri Reile Koostas: Mait Saaron Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogol.......................................................................................................................................4 Gogoli looming.....................................................................................................................................6 Teosed...................................................................................................................................................7 ,,Revident"....................................................................................................................................
,,Musta mantliga mees" Eduard Vilde · Edvin Palmer lükkab juudi vette, enne rabab talt musta paki. Seda näeb peale musta mantliga mees. · Musta mantliga mees (Anton Meding, arst) veab uppunu veest välja. · Meding läheb ja teatab Palmerile, et teab tolle teost. · Palmer räägib oma raskest elust (võlgadest, priiskajast naisest ja raskest astast). Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata.
b) Ummumine c) Südamehaigus d) Trauma e) Hüpotermia 2. Kaudse südamemassazi teostamisel rindkere kompressiooni sügavus peab olema mitte alla a) 2cm b) 3cm c) 4cm d) 5cm e) 6cm 2. Lapse taaselustamisel osalevad kaks abistajat. Kunstliku hingamise ja kaudse südamemassazi vahekord peab olema a) 1:5 b) 2:5 c) 2:15 d) 2:30 e) 5:30 3. Uppunu taaselustamisel tuleb kõigepealt a) Asetada kannatanu külaliasendisse ja väljutada vesi hingamisteedest b) Alustada kaudse südamemassaziga ja selle järgi kunstliku hingamisega c) Alustada kunstliku hingamisega ja selle järgi kaudse südamemassaaziga d) Rakendada kompressioonid ülakõhule e) Esitada kutse häirekeskusele 4. Nimetage neli tähtsamat `soki tunnust a) teadvushäired b) nahanähud
Samas surub sirge jala teise hädasolija õlale, tõmmates lõuast haaratut enda poole. Niiviisi eemalduvad teineteise külge klammerdunud uppujad. 116 Uppunu elustamine Uppumise põhjuseks on lämbumine, mis on tingitud hingamisteede sulgusest vedelikuga. Uppunu elustamine koosneb kolmest põhilisest võttest: hingamisteede avamine; kunstlik hingamine; südame kaudne massaaž. Hingamisteede avamine Aseta uppunu lamama paremale küljele, ava suu ja kontrolli, kas suus ja neelus ei ole võõrkeha (okse, pori, jm.). Võõrkeha olemasolul kõrvalda see oma kahe sõrme pühkiva liigutusega läbi suu ja neeluõõne. Kui uppunu lähima kümne sekundi jooksul ei hakka hingama, pööra ta seliliasendisse. Lasku põlvili tema õla juurde ning aseta üks käsi tema kaela alla ja teine otsmikule. Suru uppunu pea
Uppumise põhjused Riskifaktorid: alkohoolne joove (45%), ravimid, epilepsia, veesport Vee allaneelamine, väsimus, tugev veevool, madal vee temperatuur, trauma, veetaimed, desorientatsioon paanika kurnatus uppumine. Tegutsemine uppumise korral: Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Kui veest väljatoodu on teadvuseta, siis kontrollitakse, kas ta hingab - suure tõenäosusega enam mitte. Soovitav on mõne sekundi jooksul püüda eemaldada uppunu hingamisteedest vesi ja võõrkehad (näiteks veetaimed). Esmalt avatakse uppunu suu ja kallutatakse samaaegselt pea küljele või maapinna poole. Leides uppunu suust võõrkeha, eemaldatakse see sõrmedega. Kannatanu võib asetada seejärel kõhuli rindkere alaosaga üle abistaja põlvest kõverdatud jala reie nii, et pea jääb rindkerest pisut madalamale ja seejärel vajutatakse kergelt survet avaldades uppunu selja ülaosale (rindkerele). Hingamisteedesse jäänud vesi
Uusaastal maalitakse uksele kaks sõdalast, kes peavad kaitsma maja kurjade vaimude eest, samuti asendatakse vana uks uuega ning ukseava kohale kinnitatakse head õnne tagavad lausungid. Draakoni lootsiku püha Seda püha peetakse lunaarkuu viiendal päeval. Sel päeval mälestatakse end järve uputanud ametnikku, kes oli olnud ausameelne ja vastutulelik vaeste suhtes, ent keda tabas keisri meelepaha. Draakoni lootsik sõidab võidu surnut mälestavate inimeste paadiga. Nad püüavad päästa uppunu keha draakoni käest, kes tahab seda ära süüa. Püha on eriti populaarne nüüdisajal, kuna meenutab ausat valitsemist ja vaprust. Näljaste vaimude püha Seda püha pühitsetakse seitsmendal kuul. Kooskõlas traditsiooniga on see ajal, mil allmaailma väravad on avatud ning näljastel vaimudel lubatakse vabalt ringi hulkuda. Lisaks ohvriandidele ja palvustele püütakse näljaseid vaime lepitada ja nende meelt lahutada ka ooperite ja muude muusikaüitustega. Kesksügise püha
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengu...
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.........................................................................................................................
Jämedam lõng ning lihtsam konstruktsioon võeti kasutusele töömahu vähendamiseks ja tootluse suurendamiseks. Legendid Tuntuim arankampsunitega seotud legend räägib, et igal perel olid välja kujunenud oma mustrikombinatsioonid ja nende paigutus kampsunil, nii et uppunud meremeest sai tema kampsuni abil identifitseerida. Selle legendi aluseks arvatakse olevat J. M. Synge'i 1904. aastal kirjutatud näidend Riders to the Sea ("Ratsanikud merre"), milles uppunu isik tehakse kindlaks käsitsi kootud riideesemete järgi. Tegelikult on näidendis mainitud ja identifitseerimiseks kasutatav ese lihtne sokk, mille kuduja ära tunneb silmade arvu ja kudumisel tehtud vea tõttu. Tõendid perekondlike mustrite süsteemse kasutamise kohta puuduvad. Mõned vanad kudujad kinnitavad perekondlike mustrikombinatsioonide kasutamist, teised eitavad seda. Küll aga on allikaid, mis kinnitavad, et kaluri kodukoha võis tema kampsuni järgi kindlaks teha. Samuti
noorukitega juhtuvate õnnetuste seas tuleb jälgida, et teist päästma minnes üks sagedamaid. Enamasti kukutakse ei seataks ohtu oma elu. vette kaldalt, paadisillalt, paadist või Uppumise korral eemaldatakse kiires- läbi nõrga jää. Uppujat päästes on vaja ti kannatanu suust, ninast ja neelust 142 esmaabi võõrkehad (muda, liiv, oksemassid) Uppunu hingamisteedest vett kätte ei sõrme ümber keeratud taskurätiga saa, seepärast pole vaja raisata aega, ning alustatakse elustamisvõtteid et teda üle põlve asetada või jalgadest hingamisteede vabastamist, kunstlik- üles tõsta. Katke kannatanu soojalt ku hingamist ja kaudset südamemas- (termotekiga) ning kutsuge kiirabi. saazi eespool kirjeldatud viisil. Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine Kõik teadvusetud kannatanud on soo-
Korraga purskas praami küljest välja suur valge suitsujuga, ja kui see laiali valgudes pilvena õhku tõusis, kandus kuulajateni sama tume kõmin. «Nüüd ma tean!» hüüdis Tom. «Keegi on uppunud!» «Jah,» ütles Huck, «seda tehti ka mullu suvel, kui Bill Turner uppus. Nad põmmutavad suurtükki vee peal, see tõstab laiba üles. Jah, ja nad panevad leivaviilukatesse elavhõbedat ja lasevad need vette, ja kui kusagil peaks 95 mõni uppunu olema, siis ujub see just sinna kohta ja jääb seal seisma.» «Jah, olen sellest kuulnud,» sõnas Joe. «Huvitav, kuidas leib niiviisi mõjub.» «Oh, see pole üksnes leib,» ütles Tom, «arvan, siin on peaasi see, mis leiva peale enne vettepanekut lausutakse.» «Aga selle peale ei lausuta midagi,» tähendas Huck. «Olen ise näinud; midagi ei lausuta.» «Noh, see on igatahes imelik,» ütles Tom. «Aga võib olla tehakse seda salaja. Muidugi salaja. Igaüks võib seda arvata.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
