M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
«See oli.just nii! See oli just nii, nii tõsti kui ma siin istun. Tom, sa ei oleks võnud seda ka
siis täsemalt jutustada, kui sa oleksid seda pealt nänud! Ja mis siis? Edasi, Tom.»
«Siis sa palvetasid minu eest --näin sind ja kuulsin iga sinu sõa. Ja siis sa heitsid
magama ja mul oli sinust nii kahju, et võsin ja kirjutasin süomoorikoorele: «Me ei ole
surnud --oleme ainult mererö ovliteks hakanud,» ja panin selle lauale kü unla kõvale. Ja sul
oli nii hea näu, kui sa seal magasid, et ma kummardusin ja sind huultele suudlesin.»
«Kas tõsti, Tom? Tegid sa seda tõsti? Annan sulle kõk andeks selle eest!» Ja täi Polly
kaisutas Tomi nii tormiliselt, et see tundis end kõge sü udlasema kelmina.
«See oli ju väa kena, kuigi see oli ainult --unenäu,» üles Sid endale kuuldavalt.
116
«Ole vait, Sid! Inimene teeb unes just sedasama, mida ta teeks äkvel olles. Siin on üs suur