Tep10 Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83%Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934. aastal Fritz Zwickylt, kes pakkus selle välja, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes, kus tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate
Planeet Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................03 Alustekst.....................................................................................................................04 Definitsioon.................................................................................................................05 Planeetide teke...........................................................................................................06 Planeetide Jaotus.......................................................................................................07 Nimetamine................................................................................................................08 Päikesesüsteemi planeedid......................................
Mustad augud Mustad augud on kõige salapärasemad nähtused meie universumis. Nende gravitatsioon on absoluutne. Miski ei saa põgeneda, isegi valgus mitte. Nad võivad enda sisse imeda terveid galaktikaid. Must auk on põhimõtteliselt kõige lõpp punkt. See on tähe, mateeria, energia, gravitatsiooni lõpp. Mustade aukude jõud tuleb ühest esmasest jõust looduses: gravitatsioonist. Gravitatsioon on eluks vajalik. See hoiab meie jalgu maal, ja meie planeeti päikese orbiidil. Kuid mustas augus on gravitatsioon kontrolli alt
Mis on universum? Tervist mina räägin teile teemal Mis on universum Universum sisaldab ruumina tajutavat nähtust. (kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid). Universumil on ajaline ja ruumiline piir. Vanuseks hinnatakse 15-20 miljardit aastat. Universumis vaadeldud kaugeimateks objektideks loetakse kvasareid (3-10 miljardit ly). Meie Galaktika vanuseks loetakse 10 miljardit aastat. Tänapäeval valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Arvatakse, et see toimus 17,1 miljardit aastat tagasi. Suur Pauk tähendab seda, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suure Paugu teooria Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi
Iga inimese, elusolendi elul on mõte. Kõik elusolendid on erinevad ning meie elu eesmärgid erinevad teineteisest. Elu mõtet saab vaadelda kahest kõljest, esiteks, kas elusorganismide olemasolul on siin Universumis mingi mõte ning teiseks, kas ühe inimese või isendi elul on mõte. Kui mina olen osa Universumist ja teenin inimkonda, käies tööl ning tehes midagi ühiskonna heaks, on ju mul mingisugune mõte. Kuid kui väita, et inimkonnal selles Universumis ei ole mõtet, ei ole ka minu elul mitte mingisugust mõtet. Seega on lihtne väita, et minu elul on mõte, raskemaks läheb juba sellise argumendiga, et inimkonnal puudub mõte
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on
KAS UFOD ON OLEMAS? UFO-de all mõistetakse tundmatut lendavat objekti. Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu,mis ei pärine Maalt. Elu leidumine väljaspool Maad on väga tõenäoline ,sest Maa on planeet tavalises tähesüsteemis,tüüpilises galaktikas,milletaolisi on universumis KÜMNEID MILJARDEID! Teherani UFO-juhtum (1976) ( Kell 00.30 sai Iraani Sahhi Impeeriumi õhujõudude kommunikatsioonikeskus Teheranis neli telefonikõnet kodanikelt, kes teatasid, et on näinud tundmatut lendavat objekti, millest lähtus tugevat valgust. Pärast konsultatsiooni Mehrabadi lennujaamaga (tsiviilobjekt), kust oli võimalik objekti visuaalselt jälgida, saadeti asja kontrollima hävituslennuk F-4 Shahrokhi õhujõudude baasist. Lennuk tõusis kell 01
Mateerja ise eisneb kahes põhivormis- ainena ning kiirgusena. Aineks on elementaar- või automaarosakesed, mis omades seisumassi võivad eksisteerida paigalseisvaina. Sellisteks osakesteks on neutronid, prootonid ja elektronid, millest koosnevad kõikide keemiliste elementide aatomid, samuti hüperonid ning mesonid. Kiirguskvantidel seisumass puudub, mistõttu nemad saavad vaid eksiteerida valguse kiirusel liikudes. Sellisteks osakesteks footonid ja neutriinod. Üldjuhul on mateeria Universumis kõikvõimalike elementaarosakeste ja nende süsteemide segu. Selle koostis sõltub eelkõige temperatuurist, kuid ka mateeria tihedusest. Temperatuuriga möödub oskaeste kaootilise ehks soojusliikumise määr. Temperatuuris sõltub aga, millised osakesed on valdavad ning millised nendevahelised muundumisprotsessid kokkupõrgetel ning lagunemisel toimuvad. Kõikide protsesside toimumissagedusi saab vaid leida füüsikaseaduste alusel.
Universumi algus (Suur Pauk) Kõik, millel on algus on ka lõpp ja millel on lõpp on ka algus. Ka meie universumil pidi olema algus ja ka meie universumil tuleb kunagi lõpp. Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste
Tallinna Inglise Kolledz Referaat Universum Eva-Maria Leetma 9a 2008 Universum koosneb kõigest, mis on ruumis, ja ka ruumist endast. Universum on kujuteldamatult suur, pidevalt muutuv ja kogu aeg suurenev. Universum on kõik, mis on olemas-kõige väiksematest olenditest Maal kuni suurimate kaugete struktuurideni kosmoses. Iga objekt Universumis on sündinud, elab ja siis sureb. Meie planeet Maa näib tähtis ja suur, võrreldes inimesega, kes selle pinnal elab. Kuid Maa on tilluke kübemeke, kui võrrelda seda ülejäänud Universumiga. Maa on üks üheksast planeedist, mis tiirleb Päikeseks kutsutud tähe ümber. Universumis on tähti rohkem kui midagi muud. Päike nagu kõik teised tähed on hõõguv kuum gaasikera. Ta on üsna keskmine ja mõõdukalt kuum kollane täht. Koos miljardite teiste tähtedega, moodustab ta galaktika.
Tumeaine ja tumeenergia valitsevad universumi Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. Kõigi paremini tuntud osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski üsna napilt. Teise olulise osa moodustab tume aine ehk moodsamalt tumeaine, mida on viiendiku jagu. Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Tumedaks kutsutakse viimaseid seetõttu, et need aine vormid ei ole teleskoopidega otseselt nähtavad. Tõendeid nende olemasolu kohta saab vaid kaudselt, näiteks mõjutavad need nähtava aine liikumist ning jaotust Universumis. Füüsikud ütlevad selle kohta peenemalt nii: tumeaine ja
Kas kusagil mujal on ka elu? Teadlased on jõudnud järeldusele, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi on universumis kümneid miljardeid. Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline elu võib asuda Kuul, Marsil või Veenusel.
Galaktikad Meie elame galaktikas, nimega linnutee, koos sadade miljardite tähtedega. Teadaolevas universumis on 200 miljardit galaktikat. Igaüks neist on ainulaadne, hiiglasuur ja dünaamiline. Kust galaktikad tulevad? Kuidas nad töötavad? Milline on nende tulevik? Kuidas nad surevad?. Nendele küsimustele üritame leida vastuse. Meie galaktika on umbes 12 miljardit aastat vana. Galaktika ise on hiiglasliku spiraalse ketta kujuline, mille keskel on hele punkt, milles paiknevad tähed tihedalt üksteise lähedal. Teadlased arvavad, et nagu iga galaktika keskmes on ka meie galaktika keskmes
Küsimust, mis oli enne Suurt Pauku, ei peeta üldjuhul üldse teaduslikuks küsimuseks. Suure Paugu teooria kohaselt ei olnud enne seda, kui Suur Pauk umbes 13,7 miljardi aasta eest käis, olemas mitte midagi, isegi mitte aega. Nüüd on Oxfordi ülikooli füüsik Roger Penrose ja Vahe Gurzadjan Armeeniast Jerevani ülikoolist avastanud kosmilises taustkiirguses märke, mis võimaldavad neil öelda, et enne Suurt Pauku siiski oli midagi. Kosmiline taustkiirgus on olemas kõikjal universumis, see pärineb ajast, mil universum oli kõigest 300 000 aastat vana. 1990ndate algul avastasid teadlased, et kosmilisele taustkiirguse temperatuurile on omane väikesed kõikumised. See kõikumine on üks tugevamaid tõendeid Suure Paugu teooriale, sest just neist väikestest kõikumistest on lõpuks saanud need suured struktuurid universumis. Kui varem peeti neid temperatuurikõikumisi juhuslikeks, siis Penrose ja Gurzadjan avastasid
Tumeaine Siim Pening 12 h PG Tumeaine on astronoomias ja kosmoloogias aine, mis avaldub gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Galaktikast suuremate struktuuride vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest. Tumeaine olemasolu postuleeris esimesena 1934. aastal Fritz Zwicky, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes. Tuntuim Eesti tumeaineteadlane on Jaan Einasto. Tumeainet ei ole võimalik harilike meetodite ja mõõtmisvahenditega "näha" Tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest Tumeaine aitab seletada barüonaine kuhjumist galaktikateks Tumeaine koosneb WIMP-ist weakly interacting massive particle ( nõrga
Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse oda uurib astronoomia ajalugu. Esi- ja varajase ajaloo arheoloogilisi leide tõlgendab astronoomia valguses paleoastronoomia. Et astronoomia tegeleb kosmoloogia raames ka universumi tekke, ajaloo ja lõpu küsimustega, on ta
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Fluor Sisukord Fluor on... Fluor moodustab... . Levimus ja Geokeemia Universumis Maal Atmosfääris Hüdrosfääris Fluori on vaja... Viited Fluor on... keemiline element järjenumbriga 9 stabiilne isotoop massiarvuga 19 Halogeen halogeenidest kõige aktiivsem kõige elektronegatiivsem normaaltingimustel kollakas gaas Fluor moodustab... kaheaatomilisi lihtaine molekule Vesinikuga vesinikfluoriidi reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element
ning evolutsioneerub väga teistsugustele tingimustele (eriti varjatud energia tugeva mõju tõttu). Nähtavasti ootab Universumit ees Big Freeze või Big Rip. Mittekosmoloogilistes (väikestes) mastaapides on Universum ajaliselt homogeenne, kuid ta pole ajaliselt isotroopne mastaapides, mis on suuremad elementaarosakeste vastasmõjude kestusest. Mitteisotroopse aja (aja noole) ilmumine suurtes mastaapides on üks fundamentaalsemaid lahendamatuid probleeme. Kehtivustingimused: Et aine ei ole Universumis väikestes mastaapides ühtlaselt jaotunud, siis kehtivad need eeldused ainult siis, kui vaadeldakse nii suuri piirkondi, et neis on aine keskmiselt ühtlaselt jaotunud. Kõnealused vahemaad on vähemalt umbes 100 miljonit valgusaastat. See on galaktikate superparvede vaheline keskmine kaugus. Superparvede vahel on tühikud, kus galaktikaid on palju vähem. 100 miljonist valgusaastast suuremaid struktuure tänapäeva andmetel ei ole. Seetõttu paistab,
Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud . Neptuuni kõige suurem kuu on Triton . Kuid kokku universumis ja planeete Tegelikult tiirleb Päikesesüsteemi planeetide ümber praeguse seisuga kokku 168 kuud. Edetabelit juhib Jupiter oma 63 kuuga. Peale nende tiirleb kuusid ka ümber kääbusplaneetide, asteroidide ja Neptuuni-taguste taevakehade. Üldse kokku on neid 336. Palja silmaga on näha ainult meie kuud. Terava silmaga inimene võib isegi näha Kallistot . Planeete on kokku 8 meie päikesesüsteemis.
Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus.Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Suure Paugu teooria Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Pime universum Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd
Varjatud aine (Tume aine, Dark matter) Liisa Turmann 12a Universum · Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. · Tuntuim osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski väga vähe. · Teise olulise osa moodustab tume aine, mida on viiendiku jagu. · Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Varjatud aine · Need 2 ainet on inimkonna jaoks salapärased ning nendest teatakse vähe. · Teadlased on veendunud, et see on olemas aga kindlat kinnitust sellele pole veel leitud. · Tume aine on aine, mida me ei oska siiani kuidagi näha,
TÄHTSAIMAD MITTEMETALLID H 2 O2 N2 C KOOSTAJA: MARTIN MAASIK VESINIK. H2 · Universumis väga levinud (75% massist) · Maal esineb peaaegu ainult ühendites · Vähesel määral esineb lihtainena atmosfääri kõrgemates kihtides; mõnikord võib eralduda ka vulkaanipursetel või nafta puurimisel · Esineb kolme isotoobina: 1 H prootium, nn harilik vesinik (stabiiilne) 2 H deuteerium (D), nn raske vesinik (stabiilne) 3 H triitium (T), nn üliraske vesinik (radioakt.) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3)
VESINIK JA HAPNIK 8.klass VESINIK · Vesiniku järjenumber on 1 · Vesinik on keemiline element · Vesinik on lihtsaima aatomiehitusega · Vesinik on väikseima aatommassiga · Vesinik kuulub 1.perioodi · Vesinik on mittemetall · Vesinik on kõige sagedasem element universumis Levik looduses · Lihtainena vesinikku maal ei leidu. · Vesinik moodustab maakoorest alla ühe massiprotsendi, aatomite arvult aga on vesinik üks levinumaid elemente. · Vesinik esineb looduses enamuselt vee koostises, kuid ka mõnedes mineraalides ja enamikus orgaanilistes ainetes. · Universumis on vesinikkõige levinum keemiline element, vesinik moodustab enamuse Päikese massist Lihtaine omadused
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk
.................................................. 5 4. Hawkingi musta augu teooria...........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Selle teema ma valisin selle pärast ,et mulle ammu pakuvad huvid mustad augud ja referaadiga saab alati midagi uut teada. Tahtsin teada, mis objektid nad ikka on. Olen alati mõelnud nende peale. Sest kõik objektid universumis on universaalsed ja imelised. Selles referaadis kirjutan ma teile mustadest aukudest, nende tekest, mis moodi nad mõjutavad teisi objekte, milline on nende tähtsus universumis ja kas on valged augud. Kui suur on nende kaal ja teised näitajad. Mida võib olla musta aukude sees. Erinevate inimeste teooriat, nagu Hawkingu, Einsteini. Mis juhtub musta auguga peale plahvatamist ja kuhu kaovad kõik kehad sinna sissesastudes. Lühidalt seletan mustade aukudest iseenesest.
Töö eesmärk on ülevaate andmine galaktikate tekkimisest.Galaktikad koosnevad tähtedest, tolmust ning gaasist. See kuidas nad tekkisid oli veel kümme kuni viisteist aastat tagasi ebalev.Nad on väga keerulise ehitusega ning galaktikaid saab ka liigitada. On olemas elliptilised galaktikad, spiraalsed galaktikad ning ebaregulaarsed galaktikad.Galaktikaid liigitatakse ka suuruse järgi, näiteks kääbusgalaktikad ning massiivsed galaktikad. Galaktikate teke Valdav osa ainest Universumis (tähed,gaas,tolm,planeedid) on koondunud galaktikasse, keskkonda, kus tähed tekivad, arenevad ja surevad.Kuidas aga galaktikad sündisid? Kümme- viisteist aastat tagasi vastati sellele küsimusele ebakindlalt.Praegu vaadeldakse väga noori galaktikaid ja ollakse vastusele palju lähemal. Tähesüsteemide mitmekesisus Galaktikad on on üsna keerulise ehitusega tähesüsteemid, neis on mitmeid erinevaid tähepõlvkondi, millede ruumijaotus on erisuguse väljanägemisega
Tegelikult ei saa Suurt Pauku ju füüsikaseaduste kohaselt üldse olemas olla, kuna ei millestki ei saa tekkida mingit Suurt Pauku. Räägitakse, et enne Suurt Pauku polnud mitte midagi, kuid kui enne seda oli tühjus, kui polnud mateeriat, ei ruumi ega aega, siis ei saanud ka olla mingit algust, mingit Universumi tekkimise alghetke. Seega pidi Suur Pauk toimuma väljaspool aega ning koos sellega tekkis alles aeg. Mina arvan, et Suur Pauk ei saanud olla esimene sündmus siin Universumis, kuna kõik võimalikud sündmused saavad tekkida seal, kus on juba midagi olemas. Järelikult polegi maailm tekkinud ajas ja ruumis. Kuid kui maailma ei saanud algust Suurest Paugust, siis millest see alguse sai? Mina arvan, et mitte keegi ei saa maailma algust kunagi tõestada. Jäävadki ainult oletused. WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Ma pole siiani leidnud vastust sellele, kas Universumil on olnud algus ja samuti ei tea
Brahman Hinduismi mono- ja panenteistliku teoloogia kohaselt on Jumal kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. Jumal kui igavene printsiip on Brahman. Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see)
Gliese 581 on avastatud üsna Maa-sarnane planeet. Selle nimeks sai Gliese 581c. Uue planeedi raadius on vaid poolteist korda suurem Maa raadiusest ning avastajad on hinnanud planeedi temperatuuriks 0-40 kraadi Celsiuse järgi, mis annab lootust, et planeedi pinnal leidub vedelat vett. Aga vesi teadagi on meie praeguste arusaamade kohaselt vältimatu elu alus. Tuhandeid aastaid on inimene endalt küsinud, kas Universumis on veel Päikesesüsteemi- taolisi planeedisüsteeme või on meie oma ainus. See ainukeseks olemine tundub väga kahtlane, sest Universumis on keskeltläbi miljard galaktikat ning igaühes oma miljard tähte. 2004. aasta keskpaigaks oli leitud peajada tähtede ümber 108 planeedisüsteemi, mis sisaldasid 152 tuntud planeeti. 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima eksoplaneedi
Spiraalsed galaktikad Elliptilised (ellipsi ehk munakujulised) Korrapäratud galaktikad Varbspiraalsed Aktiivsed galaktikad 12. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus : Kõik galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega, kusjuures eemaldumiskiirus sõltub galaktika kaugusest. lähemal väiksem kiirus kaugemal suurem kiirus Hubble'i konstant Näitab kui kiiresti paisub maailmaruum me elame paisuvas universumis maailm on tekkinud Suure Paugu tagajärjel 75-100 13.Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikad moodustavad galaktikate parvi. Galaktikate parved moodustavad omakorda kärjetaolisi struktuure. 14.Mis on Universum? Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 15.Milline on Universumi praegune temperatuur
varem ei teadnud ega osanud arvata nendest midagi. Nüüd, viimaste aastate jooksul, oskan mõnda nähtust selgitada, sest tänu uudishimule ja huvile olen aru saanud, kuidas tekib täht, kuidas see kustub ja mis toimub seal, kus meie parimadki pikksilmad ei ulatu nägema. Õnneks on füüsika nii kaua ja nii kaugele arenenud, et ei ole probleemiks öelda, mitme valgusaasta kaugusel mõni planeet või isegi täht asub. Iga aastakümnega tehakse maailmas edusamme selle kohta, mis meie Universumis on toimunud, mis toimub hetkel ja mida toob meile tulevik. Mõtiskledes enda ümber olevast elust paneb imestama fakt, et algselt koosnes meie Päikesesüsteem vesinikuaatomitest. Huvitav oleks teada, kuidas selle eksistents alguse sai. Ilmselt on see müsteerium pikaks ajaks, halvimal juhul igaveseks. Teame ainult seda, kuidas täht võib tekkida. Pika aja möödudes moodustub kosmilisest tolmust, mida esineb Universumis, pilv, mis tõmbab enda poole aina enam kosmilist tolmu
Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile. Copmton avastas kõrge energiaga footonite hajumise mida nüüd nimetatakse Comptoni hajumiseks. Kust Saab Gammafooton Oma Energia 1961. aastal mõõteti esmakordselt kosmilist gammakiirgust orbiidil Explorer 11 pardalt,kus ennustati sellist kiirguse võimalikkust. Gammaastronoomia uurib kõige energiarikkamaid nähtusi Universumis,näiteks supernoova plahvatused,väga kõrge temperatuuriga protsessid jne. Nende protsessides tekivad suure energia osakeste prootonite,aatomituumade ja elektronide vood ehk kiired. Kosmilised kiired avastas 1912. aastal Austria füüsik Viktor Hess, kes 1936. aastal sai selle eest Nobeli preemia Gammakiirgus Sõdib Kõige kalgimat kiirgust uurib täheteaduse valdkonnas gammaastronoomia.
Kvasarid, kaugete galaktikate hõõguvad südamed, on heledaimad objektid Universumis. Tõsi küll, eriti võimsa super- või hüpernoovana plahvatav täht võib hetkeks veelgi heledamaks lahvatada, kuid kvasarite heledus pole lühiajaline sähvatus, vaid kestev hiilgus. Kvasarid on nii heledad, et esialgu ei suudetud uskuda nende paiknemist kaugel väljaspool meie Linnutee galaktikat. Õigupoolest ei usu nii mõnigi astronoom seda siiani, ja neist võib ka aru saada. Kui teleskoopitorus paistev hele täpp on lähedane nähtus, võib selle olemust selgitada mõne iselaadse
· ALBERT EINSTEIN esitas 1915.aastal avalikkusele üldrelatiivsusteooria (ÜRT) ja 1917.aastal esimese kosmoloogilise mudeli (nn Einsteini mudeli). · ALEKSANDER FRIEDMAN konstrueeris 1922.aastal teoreetiliselt tänapäeva kosmoloogia aluseks oleva mudeli (Friedman´i mudeli). · GEORGE GAMOW püstitas 1948.aastal paisuva Universumi "Kuuma" mudeli, selgitamaks elementaarosakeste vastastikmõju ja aatomite tekkimist varases Universumis. · EDWIN HUBBLE avastas vaatuslikul teel 1929.aastal kosmoloogilise punanihke (Hubble´i seaduse). · ARNO A. PENZIAS ja ROBERT W. WILSON avastasid 1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis pärineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid). Kosmoloogiliste mudelite teoreetilised alused · Üldrelatiivsusteooria (ÜRT), · Friedman´i mudel, mis järeldus ÜRT-st ja kosmoloogilisest printsiibist,
(hüpoksia). 6 2.0 Mis on Vesinik? Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Elektronkonfiguratsioon on 1s1. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Vesinik on Universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk
Isegi valgus ei pääseks niisugusest mustast august läbi. SCHWARZSCHILD VS EINSTEIN- ROSEN Sellest, mis toimub musta augu sees, on oma esimesed arvamused kirja pannud Karl Schwarzschild ja Albert Einstein koos Nathan Roseniga. Schwarzschildi mustast august ei pidavat mitte miski välja tulema, Einstein-Roseni must auk pidavat aga koosnema kahest osast: mustast august, kuhu aine saab ainult sisse minna, ning teises universumis asuvast valgest august, kust aine saab ainult välja tulla. Kahes eri universumis asuvat musta ja valget auku ühendab ,,sild" ehk ,,ussiauk", kust aga läbi minna ei saa - musta augu singulaarsus jääb ette. Nii Schwarzschildi kui Einsteini-Roseni must auk on võimalikud üldrelatiivsusteooria lahendid. Häda on selles, et väljast musta augu sisse ei näe ja Schwarzschildi musta auku Einsteini- Roseni mustast august eristada ei saa. Et kindlaks teha, kas mustas augus on
000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb u. 200-400 miljardist tähest. Galaktika tuumaks on must auk. Meie päike tiirleb ümber galaktika tuuma kiirusega 250 km/s ja ta teeb täistiiru ümber keskme 200 miljoni aastaga. Kuna maalt saab vaadelda linnuteed vaid seestpoolt, paistavad tähed meile heleda vööna ning ainult heledamad tähed on meie jaoks eristatavad. Linnutee pole ainus galaktika universumis. Meie lähedal on veel näiteks Suur ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika meile on Andromeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. [1] Astronoomia Linnuteed ning muid taevakehi uurib füüsika teadusharu astronoomia. Samuti uurib astronoomia universumit tervikuna ning muid kosmilisi objekte. Astronoomiat ei tohi sassi ajada terminiga astroloogia, mis uurib tähtkujusid
Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. Vaatlust teostatakse kosmoseteleskoopide ( Hubble, Spitzer, GALEX, XMM, Chandra ) ja suurte maapealsete teleskoopide ( Subaru, VLA, ESO- VLT jm ) abil. Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke ehk kauguse ning röntgenteleskoop kuuma röntgengaasi jaotuse galakikaparvedes, mis on tavalise aine suurim osa universumis. Teleskoopide abil on mõõdistatud kujutletav 2 ruutkraadiline ekvatoriaalne ala ehk vaadeldav ala ei ole kujutatud pildina, vaid see on ruumiline. COSMOS-es rakendatakse tööle gravitatsiooniläätsed, mis on ainuke kindel vahend, musta aine omaduste uurimiseks. Kujutise ehitamisel kasutati esimesena Albert Einsteini poolt ennustatud fenomeni, mille puhul kaugetest galaktikatest pärit valgus murdub teel vastu tulevate mateeriate gravitatsiooni mõjul
Kosmilised nähtused Universum · Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus. · Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. · 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. · 13,7-17,1 miljardit aastat vana · Esimesed tähed universumis: u.400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku Universumi koostis: 4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on. Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt
energiast mis peab olema piisav selleks, et elektronid lahkusid aatomite elektronkihist . Galaktikate liikumist, ehk Universumi paisumist, saab avastada Doppleri efekti kaudu.Doppleri efekt (meist eemalduvalt objetilt lähtuva kiirguse lainepikkus suureneb nn. punanihe ning lähenevat objektilt meieni jõudva kiirguse lainepikkus väheneb) see nähtus võimaldas tuvastada, et elame paisuvas Universumis. Maatahke faas Vesivedel faas Õhk gaasiline faas Tuliplasma faas (!) Albert Einsten 1879 1955 väitis juba (!) 1905 aastal ka energial (energia=võime teha tööd) on mass. Seetõttu kaldubki kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole seetõttu lineaarne, vaid deformeeritud. A.Einstein (1905): Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. E = m×c2 kus c valguse kiirus vaakumis 2.9979× 108 m/s
Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim
eksiarvamusele, et kõik see juhtus mingis kindlas kohas, aga tegelikkuses toimus Suur Pauk kõikjal ühel ja samal ajal. Iga punkt ruumis on võrdsel kaugusel Suurest Paugust. Idee peitub teadmises, et universum tervikuna – ruum, aeg ja mateeria – said alguse 13,8 miljardit aastat tagasi, siis kui toimus Suur Pauk. 2.2. Kas see kõik tõesti ikka juhtus? Suure Paugu teooriat kinnitavad päris head tõendid, N. Mee sõnul. Esiteks, nagu Hubble avastas, universum paisub. Ning meie universumis ei paista leiduvat objekte, näiteks tähed, mis on vanemad kui 13,8 miljardit aastat. See on tõendusmaterjal, mis kinnitab teooriat, kuid võib mõnikord jääda kahe silma vahele. Kuid on ka väga head iseseisvat tõestusmaterjali. Universum oli minevikus palju kuumem ja tihedam. Esimestel sekunditel oleks sünteesireaktsioonides tekkinud deuteerium (raske vesinik) ja heelium ning teised väga kerged elemendid. Kuid
erinev massiarv): 1 1 H tavaline vesinik (prootium), 2 H raske vesinik 1 (deuteerium), 31H üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Avastamine ja nime saamine Vesi tulest! See näib uskumatuna, kuid see on fakt, mille esmakordselt tegi kindlaks (1781-1782) inglise teadlane Henry Cavendish. Ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent
Vee molekuli struktuur ja polaarsus 1 vee molekul koosneb 2 st vesiniku ja ühest hapinuk aatomist. Polaarsus vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Hapnik omab neg ja vesinik pos laengut ja see annab vee molekulile polaarsuse. Vesinikside(tähtsus elusloodusele)- vesinikside on molekulidevaheline side.moodustub tugevalt polaarsete molekulide vahel. ( HF, H2O, NH3). Vesinikside looduses on v.olul.tähtsusega tänu vesiniksidemele on vesi üldse vedel. Vee levimus universumis: Vedelat vett on universumis vähe. Peamiselt tahkel või gaasilisel kujul. Enamik mageveest on meile kättesaamatu ja kasutuskõlbmatu - liustikud ja jää. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H2 ja CO järel). Vesi Maal kus leidub, katvus, olulisus elu jaoks: Vesi olul. komponent maal. 70% maa pinnast on kaet.veega. maailmameri on kõige suurem vee reservuaar. Jõed, järved, mered, märgalad (rabad, sood), veeaur, vesi elusorganismides, liustikud
missioon. USA edeleosas elavad Ameerika kodakondsusest keeldunud hopi-indiaanlased, kes on suutnud säilitada imetlusväärse ettekujutuse loodusest, inimesest ja elu eesmärkidest. Neid peetakse vabadeks inimesteks, kelle elu juhib vaid üks põhimõte: kaitsta Maa energiat, planeedi elu ning inimkonda. Tänapäeva hopide peamiseks postulaadiks on inimese sakraalne, jumalik roll. Nad usuvad, et iga väiksemgi tõuge, tühiseimgi sõna ja mõte võivad tekitada universumis pöördumatuid muutusi. Sellest tingituna kannavad nad põlvest põlve edasi muistendeid maailmast, mis pidevalt hävib, tekib ja muundub. Hopid peavadki end prohvetiteks, kelle ülesandeks on ühiskonda eesootavate ohtude eest hoiatada. Nende ülim spirituaalsus, looduslähedus ning usk aitavad tajuda üksikisiku näilist tühisust suures universumis. Kui kõik eksisteerivad ja loogilist mõtlemist omavad inimesed suudaksid kasvõi korraks mõelda enda esivanematele, nende
Kõik mis meis on hea, on meil tänu füüsikale. Võõra viha vastu on kõige parem füüsika. Ei ole oma rakukeses kinni vaid oleme avatud on tänu füüsikale. Inimene projetseerib enda sees teooria, mille tõttu leiame enda sees tõe. Inimene peab, midagi kartma, et ennast kaitsma. Meil on vaja vaenlast, kuid see ei peal olema inimene vaid kriis või katastroof. Räägitakse elutungist ja surmatungist. Oleme just nagu Jing ja Jang ,kes on pidevalt võitluses. Arutlus: Must aine universumis on tundmatu ja inimesele kättesaadamatu, just nagu alateadvus. Me teame ainult seda, et see on olemas ja ei midagi muud, kuid me tahaksime sellest rohkem teada saada, et osata seda ka kasutada ja olla valmis ettevaatamatusteks. Minu arusaamal on must aine just nagu üks keemias elektroni orbiidid, kuid kas on see võimalik, et must aine koosneb ainult elektronide orbiitidest ja ilma tuumata. Praegusel hetkel pole see võimalik, sest pole suudetud teha vastupidist tõestust.
Galaktikas. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatatkse Galaktikaks.Galaktika pöörleb.Päikese kaugus Galaktika tsentrist on 30 000 valgusaastat.Galaktika keskel peitub tohutu massiga must auk.Meie galaktika koos 30 lähema galaktikaga moodustab nn Kohaliku Grupi.Palju suuremaid gruppe, galaktikaparvi, on universumis lugematu arv miljoneid.Selgel ööl võime näha üle kogu taeva ulatuvat helendavat vööd.Vaadates Linnutee heledat vööd, näeme lameda ketta kujulise Galaktika keskset tasandit, kus tähtede ( ja tolmu ning gaasi) tihedus on suurim. PILDIL: Galaktikate tekkimine Kui saaksime vaadata meie galaktikat mõnest teisest galaktikast , kust ta paistab serviti, näeksime Galaktika keskel olevat tuuma.See paistaks nagu kaks kokkupandud praetud muna, härjasilma.
Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Evolutsiooni tõend- paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivikihtides leiduvad organismide jäänused, sarnanevad vähe või ei sarnane ültse tänapäevaste organismidega. Elu päritoli- Füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. Keemiline evolutsiooni käigus ühinesid aatomid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Bioloogiline evolutsioon seisneb elu ajaloolises arengus maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega
hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks. Andromeeda Udukogu Meie lähim naabergalaktika on Andromeeda Udukogu. Udukogud ja galaktikad 19. sajandi lõpuni peeti selliseid helenduvaid moodustisi udukogudeks. Alles 20. sajandi alguses ülivõimsate peegelteleskoopide kasutuselevõtuga hakati neid "lahutama koostisosadeks" ja nimetama galaktikateks. Galaktikate ruumijaotus Universumis ei paikne galaktikad ühtlaselt kogu ulatuses, vaid esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti. Joonise servani on 500 miljonit valgusaastat. Universum kui ajamasin Universum on kui ajamasin, mida kaugemale vaatad, seda nooremaid objekte näed. Tänan tähelepanu eest!
Lämmastik Üldist • Tähis: N • Mittemetall (gaas) • Järjenumbriga 7 • Massiarv: 14,0067 Avastamine • Carl Wilhelm Scheele (Rootsi) • Joseph Priestley (Inglismaa) • Henry Cavendish (Inglismaa) • Avastamise au kuulub Daniel Rutherfordile (Šotimaa) Iseloomulikud tunnused • Tavatingimustes on: • Värvitu • Lõhnatu • Maitsetu Lämmastik ja loodus • Moodustab Maa atmosfäärist mahult 78% • Universumis esinemissageduselt 6. element • Maakoores esinemissageduselt 32. element • Esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena Lämmastik ja tema temperatuurid • Keemistemperatuur normaalrõhu korral -196 kraadi (Celsiust) • Sulamistemperatuur normaalrõhu korral -210 kraadi • Tahkeks muutub lämmastik, kui temperatuur on -210 kraadi või madalam, meenutades oma struktuurilt lund Keemilised omadused
annaabi.ee 
