U. Pragi õpiku "Inimgeograafia alused" 1.-2. pt kokkuvõte
sõltub täiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli
possibilism: inimeste tegevus sõltub eeskatt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab
teatud määral, peamiselt tegevuspiirangutena arvestama ka regiooni loodusolusid.
Mandri-Euroopa geograafia peavoolud pärast Vidali
Juhtivale kohale oli tõusnud prantsuse geograafia. Tolle perioodi suurim saavutus on ilmselt seeria
"Geographie universelle" (1927-1949).. Seeria toimetaja ning ideeline juht, aga samuti mitmete
oluliste osade (Kesk-Euroopa, Prantsusmaa loodusgeograafia) autorgi oli Emmanuelle de
Martonne.
Saksa regiooonikirjelduste pärliks on vist Hermann Lautensachi (1886-1971) "Korea" (1944), mis
säilitab teatava teadusliku väärtuse tänini, hoolimata suure osa teabe aegumisest.
Peale 1960. aastat saksa ja prantsuse geograafia kuulsus tuhmus. Allakaigu peamine põhjus
annaabi.ee 
