juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitilise koodiga kommuteerida 4
mäluseadme MS puhver- ehk vahemällu, toimub töömälus ja sellele järgnevates plokkides eelmiste kaadrite informatsiooni töötlemine. Vastavalt töömälu vabanemisele kantakse puhvermälust sinna üle järgmise kaadri info ja sellega tagatakse tööpingi juhtimisprotsessi katkematus. Töömälust antakse elektrilised signaalid interpolaatori I sisendisse. Interpolaatori ülesandeks on muundada kodeeritud signaalid elektriliste impulsside jadaks, nn unitaarkoodiks. Seega interpolaator deshifreerib kodeeritud programmi. Interpolaatori väljundist antakse see elektriliste impulsside kogum elektriajami EA juhtimis- seadmesse ning elektriajam, lähtudes sellest impulsside jadast, liigutab tööpingi täiturorganit, kusjuures impulsside arv määrab liikumise suuruse, nende sagedus aga liikumise kiiruse. Arvprogrammjuhtimissüsteem tagab ka tööpingi mitmesuguste elektromehaaniliste ja
annaabi.ee 
