Giovanni Santi, tuntud õukonnamaalija pojana. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksa aastane. Esimese kunstihariduse sai ta oma isalt. Aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistudiosse. Perugino käe all töötas ta 1504. aastani. Aastatel 1505- 1508 oli ta Firenzes. Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega: Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal.
Tema küünarnukk surus mingi kõva eseme vastu. »Tüki aja pärast muutis ta aeglaselt ja kurvalt asendit ning võttis ohates selle eseme kätte. See oli paberis. Ta harutas paberi lahti. Pikk, veniv, sügav ohe, ja tema süda lõhkes. See oli tema vaskne kaminavõrenupp! Viimane koormale lisatud sulg murdis kaameli selgroo. 11. PEATÜKK Keskpäeva paiku elektriseeris äkki kogu linna kohutav uudis. Kuigi siin veel telegraafist ei unistatudki, lendas sõnum inimeselt inimesele, salgast salgani, majast majja peaaegu telegraafilise kiirusega. Muidugi laskis kooliõpetaja sel pärastlõunal lapsed koju; linn oleks saanud temast imeliku arvamuse, kui ta ei oleks seda teinud. Mõrvatu juurest oli leitud verine nuga, ja keegi oli tunnistanud selle Muff Potteri omandiks --- nii käis jutt. Ja räägiti, et keegi hiline külaelanik oli näinud Potterit kella ühe või kahe paiku öösel end ojas pesemas ja et
annaabi.ee 
