Luikede Järv Pjotr Tšaikovski
hea ja kurja vahel.
Dirigent Vello Pähn suutis tekitada mulje, et palad vahetusid nagu hästi õlitatud autol käigud ja
juhtis enesekindlalt, jäädes ise üllatavalt tagasihoidlikuks balletti lõppedes.
Erinevalt Tsaikovski ebaedust Luikede Järve esietendusel oli vähemalt see kord rahvas väga
rahul, rahvas oli väga kaasa haaratud ja oli nägudest näha, et nautisid, isegi arvatavasti need,
kellele Tsaikovski teosed mõjusid meeldiva unelauluna.
Kontserdi tipphetkeks oli minu jaoks kindlasti valsi äratundmisrõõm, kuigi raske on välja tuua
üht ainsat hetke. Kogu kava liikus nii sujuvalt, et raske oli neid hetki eristada,kuid hiiglama
kaunis oli vaadata, isegi, et kaotasin vahepeal järje ja mõistatasin mis täpselt toimus.
Tihedane arusaam on, et ballet ja ooper on igav. Tõesti, nõustun on, et mõni etendus on igav ja
raske, kuid soovitan seda etendust kõigile, kui ei suuda hinnata seda muusikat, siis vähemalt seda
annaabi.ee 
