hingamisseiskus hingamiskatkestused korduvalt. Sellise inimese uni on (unelämbustõbi) häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Rahutute jalgade sündroom Sageduselt kolmas kõige tuntum unehäire. Enamusel haogetel esineb ka päeval aeg-ajalt vastupandamatu vajadus jäsemeid liigutada. Rahutute jalgade sündroom on sensomotoorne häire, mis süveneb puhkeoleku ajal, uneaja saabudes, esinedes ka öösiti ja põhjustades öiseid ärkamisi
Inimestel, kel on uneapnoehaigus, esinevad uneaegsed hingamiskatkestused korduvalt, need võivad kesta ka üle minuti. Sellise inimese uni on häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna. Pikemat aega kestva hingamispausi ajal katkeb hapniku juurdevool organismi ja areneb kudede hapnikuvaegus. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Enamasti tekib uneapnoe ülemiste hingamisteede sulgusest neelu-, keele- ja kõrili-haste toonuse languse tõttu une ajal. Sellist uneapnoe vormi nimetatakse obstruktiivseks uneapnoeks ehk unelämbustõveks. Harvem kujuneb uneaegne hingamisseiskus hingamise regulatsioonimehhanismide häirest une ajal. Selle põhjuseks võib olla mitut tüüpi ajukahjustus aga ka krooniline südamepuudulikkus. Uneapnoe, eriti selle keskmise raskusega ja raske väljendusvorm, on tõsine haigusseisund
annaabi.ee 
