Norra
kuningasaagadeni, mille pani kirja Snorri Sturluson Islandil 13. sajandil.
Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis "Konungs skuggsjá", mis koostati õpetuseks isa
poolt kuningas Magnus Lagabøtele.
Taani-Norra ajal olid kuulsamad kirjamehed Petter Dass, kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi,
millest tuntuim on Nordlandi poeetiline kirjeldus "Nordlands Trompet", ja taani-norra
näitekirjanik Ludvig Holberg, kes kirjutas ka romaani "Nils Klims reise til den underjordiske
verden".
19. sajand oli norra kirjanduse õitseaeg. Rahvusromantiline Henrik Wergeland ja
euroopalikum Johan Sebastian Welhaven olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani
aluse ise laadi traditsioonile. Henrik Ibsenitpeetakse üheks maailma suuremaks näitekirjanikuks
ja suurimaks realistiks näitekirjanduses. Teised tolle aja väljapaistvad kirjanikud
olid Bjørnstjerne Bjørnson, Alexander Kielland ja Jonas Liega said 19. sajandi lõpuks "neljaks
suureks"