Retsensioon- Täna on täna ja forever on forever
soovib. Ta teadis, et kõik mida ta teeb, on selleks, et teistele meeldida. Ta oli depressioonis ning ta
tundis end süüdlasena ammu juhtunud õnnetuses, mille tagajärel tema isa suri.
Lugedes „Täna on täna ja forever on forever“ leidsin koheselt äratundmisrõõmu. Nimelt on
Margus Karu väga hea noorteromaanide kirjutaja, sest tema kaks raamatut kubisevad noortest ja
popipärastest väljenditest nagu näiteks „kell on alles imik“ või „tahaks ummisjalul
hapukoorebasseini poole joosta ja peakat hüpata.“ Vahel olid need väljendid isegi liiga tüütud ning
polnud ka minu arvates vajalikud. Raamat on jaotatud põhiliselt kaheks- esimene pool andis
ülevaate Tekla elust ning teine pool andis ülevaate sellest, mida Tekla meelemürkide tagajärjel
endale ette kujutas.
Kui ühel hommikul pärast sõprade korraldatud üllatussünnipäeva, ärkas Tekla haiglas