Sandor Petöfi
"
Läksid lahku nii kui sügislehed puu pealt.
Süda puhus üle kõle sügisyuul sealt.
Kukkus neiu silmist pisaraid kui rabin,
Jancs neid pühkis laia särgikäise abil.
Ummissilmi läks ta: tee on lõpuks sama !
Kuhu välja viib, see oli talle kama.
Karjalapsed tee peal vilkalt vilet lasid,
veisekarjad vaikselt kelli kõlistasid.
/- - -/
Huvitavad väljendid/ kujundid : hulkuv kallim, närtsiv armsam,
ummisilmi .
Sõnum/ mõte : "Autor " jätab oma armsamaga hüvasti, enne teele
minekut. Nad mõlemad soovivad, et nad üksteise peale mõtleksid.
Mõtted/ kujutluspildid : kahe üksteisele väga kalli inimese
lahkuminek , tekitas sünge ja morni tunde. Silme ette tuli pilk, kus
üksik rändur kuskil teel tormi käes kurvalt kindla sihita eksleb.
Kasutatud kirjandus
· Talvet, J. Maailmakirjandus II. Tallinn,
1999.
· Petöfi, S. Sangar Janos. Tallinn, 1973.
· Vikipeedia. Sandor Petöfi.
annaabi.ee 
