Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
teenimatuid teravusi ja kindlasti küllalt väiteid, mis pole ammugi uued. Kuid
ühtlasi olen veendunud, et senine enam ei kõlba, et vajame hädasti selget,
sisukat rahvuslikku ideoloogiat ja senisest märksa tihedamat sidet maaga. On
paratamatu meie senises inertses mõttekäigus ümberorienteerumine, elu sunnib
selle pääle. See ei ole kerge, — harjunud mõttetrafaretist kõrvale a s t u m i ne,
kuid see kivinenud trafarett on meid viinud ummikuni, peaaegu kodusõjani, äär-
miselt kahtlase rahvusliku eksperimendini. Ees on haritlaskonnal raske tuleproov
— aktiivse rahvus- ja sotsiaalpoliitilise mõttekooli läbitegemine, et õigustada oma
nime ja vastutusrikast seisukohta eesti rahva, iseseisva, tähtsa Balti riigi rahva
esiridades.
ÜS Liivika vil! K. Liideman
Üliõpilaslehest nr. 5/1934
annaabi.ee 
