Viimasel ajal on populaarsem hüpotees, mille järgi põhjuseks on poolsulanud jää pinnaletõus. Uraanist võttes järgmise kaaslase Arieli pinnal võib näha risti-rästi kulgevaid siledapõhjalisi orge. See-eest Umbriel on ühtlaselt kaetud suurte, 100 kuni 200 kilomeetrise läbimõõduga kraatritega. Üksluisust rikkusid vaid ühe kraatri sees olev hele rõngas ja teise kraatri keskel olev hele laik. Kraatrid katavad tihedalt ka Uraani suurimat kaaslast Titaniat, kuid erinevalt Umbrielist on nad väiksemad (läbimõõt 10-50 km) ja lisaks esineb seal muidki pinnavorme, näiteks vagusid, astanguid (kõrgus 2-5 km) ja lõhesid. Kõige välimisel kaaslasel Oberonil on peale kraatrite ka mõnede astangute vaevumärgatavad jäänused. Osa kraatreid on ümbritsetud kiirtega sarnaselt Kuu kraatritega ja mõnede kraatrite põhjad on tumedad. 31. oktoobril 1997 teatas Rahvusvaheline Astronoomia Unioon kahe uue Uraani kaaslase avastamisest nelja USA ja Kanada astronoomi poolt Brett J