ja seejärel kahaneb miinimumini (280-290 DU). Suurim muutlikkus esineb veebruarist aprilli lõpuni. Väärtusi on registreeritud alla 200 DU kuni 550 DU. Suvekuudel on osooni koguhulga ja standardhälve ning keskväärtuse aastast aastasse kõikumine ligi kaks korda väiksemad kui talvel ja kevadel. Osooni koguhulk alla 250 DU ja isegi alla 200 DU esineb meil septembri teisest poolest kuni märtsini. Sel ajal madalalt käiva päikese ultraviolettkirgus maapinnal sellest kuigi intensiivsemaks ei saa muutuda. Suuremat ohtu võivad tekitada aga osooni koguhulga madalseisu episoodid aprillis ja mai alguses. Neid on esinenud Eesti kohal eriliste meteoroloogiliste olukordade tõttu 1993. ja 1995. aastal (307 DU kummalgi juhul) ning 2003.-2005. aastal (ühepäevased vahemikus 280-320 DU). Osooni koguhulga madalseis on eriti kestev 3.-16. maini 2002 miinimumiga 8. mail (284 DU). 1999. aasta 28
Valgus kui elektromagnetlaine on elektromagnetlaine, mida inimese silm aistab. Kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Elektromagnetlaine skaala elektromagnetlainete levimisel ja vastastikmõjus on vaja arvestada difraktsiooni, samuti neeldumise sõltuvust lainepikkusest. Elektronmagnetlainete skaalaks nimetatakse elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi. Lainepikkuse kasvu ja sageduse kahanemise järjestuses kiirgus röntgenkiirgus ultraviolettkirgus nähtav valgus infrapunakiirgus raadiolained Lainefront nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. Lainepikkus nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust). Sagedus võngete arv ajaühikus. Periood aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise
annaabi.ee 
