Infravalguse omadused ja kasutamine Omadused: 1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime 4)teatud bioloogiline toime Kasutamine: 1)pindade kuivatamine 2)pimedas pildistamiseks 3)soojusravi 4)toidu küpsetamine Mis on ultravalgus? Ultravalgus ehk ultravioletkiirgus on nähtamatu valgus. Paikneb spiikri violetse valguse kõrval. Kutsub esile päevituse. Võib põhjustada nahavähki. Valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. Ultravalguse omadused ja kasutamine Omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime Kasutamine: 1)meditsiinis 2)kutsub esile luminestsentsi
soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääese maailmaruumi. · Maaketra soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. · Tekib kasvuhooneeffekt e. Mannerjää hakkab sulama ja ookeni tase tõuseb. · Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on · atmosfääri sattunud feroone, mille tulemusel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. · Osooniaukude piirkonnas on väga tugev ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2 happelised oksiidid ja muudavad tavalised sademed happesademeteks. · Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu. Vee saastumine · Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada
külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka soojust( nt. Päike, hõõglamp ), külmad aga on ainult valgusallikaks ( nt. arvutiekraan, päevavalguslamp) . Elusolevad valgusallikad on näiteks jaanimardikas ning laternkala ning elutudeks võib lugeda päikese, tähe ja äikese. Valgus liigutub kolmeks põhiliseks liigiks . Nähtav valgus ,mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab vaadelda ümbritsevat keskkonda oma silmadega. Ultravioletkiirgus ehk ultravalgus, nähtamatu inimsilmale ning see on inimorganismile väiksemalgi määral kahjulik. Ning ka infrapunakiirgus e infravalgus , osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja teda nimetatakse seetõttu ka soojuskiirguseks.Valgusel on veel mitmeidki toimeid peale soojusliku toime . Keemiline toime ,mille tõttu muutub keemline koostis aineosakestel. Lisaks elektriline toime, see lööb elektronid aatomitest lahti .Ning ka mehhaaniline toime , mis avaldab kehadele rõhku (jõudu)
Osoonikiht tagab elu, sest kaitseb päikese elusolendite kudesid. Mesosfäär- 50+80km, osooni pole temp langeb kõrguse kasvades, hõre õhk Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb kineetilise energia tõttu, läheb üle planeetide vahelisekd ruumiks, ülemise piiri paksus 1000km-i. Päikesekiirgus-elektromagnetiline lainetus, lainepikkus 0,1-4 mikromeetrit, jaguneb 3 lainealaks, silmaga nähtab 58% lainealast. Ultravioletkiirgus-8%, põhjustab päevitust, liigne põhjustab vähki, eriti ohtlik poolustel, osoonikiht liiga õhuke, mägedes- õhk hõre/puhas, Infrapuna kiirgus-38% kogu kiirgusest, inimene ei näe, tunneb soojuskiirgusena, selle abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääris läbides päikesekiirgus nõrgeneb, peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, soojusenergiaks muundub, neelab osoonikiht, veeaur, pilved, aerosool.
koloogia bioloogia haru, mis uurib organismide omavahelisi suhteid keskkonnaga koloogiliste tegurite jaotus : 1)abiootilised(eluta loodus) sademed,pike,vihm,temperatuur,niiskus,soolsus 2)biootilised(elus loodus) smbioos, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, konkurents 3)antropogeensed(inimtegevusest mjutatud) keskkonnasaastatus, metsade hvitamine, soode kuivendamine, Sltuvalt lainepikkusest jaotatakse valguskiirgus 3 vahemikku 1)nhtav valgus 2)infrapunane kiirgus 3)ultravioletkiirgus koloogilise teguri mju organismile Organismi eksisteerimist piirab kige rohkem see tegur, mis rahuldab nudlust kige vhem. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil teatud vahemik, millest ta saab elada. Organismidevahelised suhted vivad avalduda 3l viisil: 1)positiivsed 2)negatiivsed 3)neutraalsed
● Hüpoteeside kohaselt tekkisid kõigepealt valgud või nukleiinhapped ● Kolmandaks etapiks:koondusid makroelemendid lipiidse membraani sisse ● Tilk ja algeline raku tekke Elu päritolu teooriad ● Aleksander Oparin ja John Haldane ürgsupi hüpotees ● Stanley Miller ja Harold Urey 1953.a ● Mitmeid elu tekkekoha kohta olevaid teooriaid ning hüpoteese Esimesed elusolendid maal ● Puudus osoonikiht ja ultravioletkiirgus oli tugev said algsed organismid ellu jääda vaid sügaval vees ● Vanimad elumärgid on 3,43 miljardit aastat tagasi ja leitud on need Austraaliast, nim. Stromatoliitideks ● Esimesed elusolendid olid ainuraksed prokarüoodid,mis lahknesid kaheks: arhedeks ja bakteriteks. ● Arhed? ● Osadel organismidel arenes välja võime saada energiat anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides. ● Kemosüntees? Esimesed elusolendid maal
(alleelid, homoloogilised kromo-d). Mutatsioone põhjustavad tegurid: * Rekombineerumine väljendub Mendeli&Morgani seadustes. Suguliselt *Mutageenid- mutatsioone tekitavad tegurid. paljunevatel organismidel moodustab komb. Muut. Põhiosa pärilikust *(keemilised ühendid-benseen, DDT, raskmetalliühendid; füüsikalised- muutlikkusest. radioaktiivne-, rüntgen- ja ultravioletkiirgus ning bioloogilised tegurid) [Mikrobioloogias uute mikroobitüvede saamiseks. Sordiaretuses töödeldakse b) mutatsiooniline muutlikkus (Hugo de Vries) nendega kas terveid taimi või seemneid.] Muutus toimub kromosoomide või geenide struktuuris. *Kantserogeenid- tegurid, mis kutsuvad esile nahavähi teket. Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis
valem: E=hf, kus E on osakese energia, h on Plancki konstant ja f on vastava laine sagedus. 2.1Ioniseerivad kiirgused ja nende mõju Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest ehk energiast. 2.1.1 Ultravioletkiirgus (UV) Ultravioletkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 10-400 nm ja footoni energiaga 3eV (elektronvolti) kuni 124 eV. Kõige tuntum UV- kiirguse mõju on päikesepõletus. Liigne UV- kiirgus võib ka soodustada nahavähi teket ning on kkahjulik ka silmadele põhjustades erinevaid haigusi. 2.1.2 Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,0110 nm. See on kõige tuntum kasutuse
Otseseks tõendiks tähtede tekkimisest praegusajal on suure massiga tähtede olemasolu. Raadioastronoomiliste vaatlusandmete kohaselt on tähtedevaheline gaas koondunud peamiselt galakitikate spiraalharudesse, mille tihedus on suurim spiraalharude sisekülgedel nii ka meie Galaktikas. Lisaks näitavad optilise astronoomia teel saadud tulemused, et nendes spiraaliosades paiknevad ioniseeritud tähtedevahelise gaasi pilved, mille saab põhjustada ainult ultravioletkiirgus, mis on omane kuumadele massivsetele ja noortele tähtedele. Päikese vanus ületab 3 miljardit aastat, mis järledub Maa vanuse hinnangutest. Kust aga on pärit tohutu energia Päikese kiirguse säilitamiseks kogu selle pika aja vältel? Tuumafüüsika edusammud võimaldasid järeldada, et tähed saavad energiat termotuumareaktsioonidest, mis toimuvad nende sisemuses, kümne miljoni kraadini ulatuval temperatuuril
Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse.
Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse.
Füüsikalised faktorid: Mehhaaniline trauma, temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus, vesi - põhjustab nn. akvageenset urtikaariat. Külma - nn. külmaurtikaaria korral tekivad kublad pärast külma, naha ülessoojenemisel, eelkõige näole ja kätele. Kublad võivad tekkida ka suvel, jaheda, tuulise, niiske ilmaga. Reaktsioon võib olla eluohtlik. Näiteks külmas vees ujumisel. Kuum põhjustab kuumaurtikaariat. Ultravioletkiirgus võib põhjustada nn. solaarurtikaariat, tekib päikesest või solaariumi valgusest, esineb harva. Sagedamini haigestuvad naised. Kolinergiline urtikaariat soodustab higistamine, füüsiline koormus, kuum duss, psüühilised emotsioonid. Nahale võib tekkida sadu väikseid, väga sügelevaid kuplasid. Esineb sagedamini teismelistel ja noortel täiskasvanutel. Rõhuurtikaariat soodustab tugev surve nahale, nt. taldade all pärast käimist, tuharatel
kromosoomide arvus. Nim mutatsioonideks. Mutatsioone põh. Tegureid nim mutageenideks. Mutageene saab jaotada kolme põhirühma : bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. Tuntumad bioloogilised on viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkoholid jms. Keemiliste hulka kuuluvad tugevatoimelised alused,happed ja olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised on kiirgused. Kõigetugevam on radioaktiivne kiirgus, ka röntgeni ja ultravioletkiirgus. Organismis on kaitsesüst, mis tegelevad DNA vigade otsimisega ja kõrvaldamisega. Vananemisel halveneb kaitse. Teine päriliku muutlikkuse vorm on kombinatiivne muutlikkus, kõigerohkem levinud suguliselt paljutevatel organismidel. Viljastumisel ühinevad isas ja emassugurkaud ja sellega kindlustatakse uute pärilikkuskombinatsioonide teke. Pool tuleb ühelt vanemalt, pool teiselt. Kombinatiivse muutlikuse tõttu erinevadki organismid üksteisest. Nende kaudu sarnanevad lapsed ka
(hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohv) 2) keemilised alkohol, ravimid (võivad põhjustada kuulmiskahjustusi, hamba kahjustusi, hormoonid, vitamiinide ületarbimine), olmekemikaalid (lenduvad lakid, värvid, putukamürgid, toidulisandid, taimekaitsevahendid) 3) füüsikalised radioktiivne kiirgus, röntgeni kiirgus, äärmuslikud infrapuna ehk soojakiirgus, vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. Ultravioletkiirgus ja elektromagnetkiirgus loodet ennast ei kahjusta. Loote jaoks on kõige kriitilisem kolmas ja neljas arengunädal. Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kõige lootepoolsem kest on amion vesikest (kõige lootepoolsem kest, koosneb 99% looteveest ja 1 % ) lootevee ülesanded: 1) kaitseb põrutuste eest 2) kaitse temperatuurimuutuste eest 3) vähendab raskusjõu mõju 4) tagab stabiilse sisekeskkonna
Parlamendi ja nõukogu määruse 1005/2009/EÜ ning vastavate siseriiklike õigusaktide täitmise korraldamine Eestis. Aastaaruanne 2011. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn. Sun, H. 2006. Giant ozone hole 'forming over Tibet'. [WWW] http://www.phayul.com/news/article.aspx?id=12568&t=1 (31.10.2012) vanLoon, G.W., Duffy, S.J. 2011. Environmental Chemistry: A Global Perspective. Oxford University Press Inc., New York. Veismann, U. 2005. Päikese ultravioletkiirgus, in: Veismann, U. and Veskimäe, R. (eds.) Universum valguses ja vihmas, pp. 137-144. Veismann, U., Eerme, K. 2011. Päikese ultravioletkiigus ja atmosfääriosoon. Ilmamaa, Tartu.
Kasv jääb lühikeseks. Lihastik on normaalselt arenenud. Varane suguküpsus ja neerupealiste koore ületalitus. 3. Kilpnäärme ületalitlus. Mis aeglustab? 1. Kilpnäärme alatalitlus lapseeas. See põhjustab nähtust kretinism, mille isel. Tunnusteks on kääbuskasv ja vaimne alaareng 2. Sugunäärmete alatalitlus. Pidurdab luustumisprotsesse. 3. Puudulik toitumine. Sellest tulenevalt vitamiinide, mineraalide ja valgu vaesus. 4. Rahhiit, selle tekke põhjuseks võib olla vähene ultravioletkiirgus või vähene toitumine. Isel. tunnusteks on väikelapsel lõgemete kauemaks avatuks jäämine, pehmed luud põhjustavad x või o jalgade teket. Kanarind, roided kinnituvad rinnaku külge, rinnak pressib ette. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. Sünnipikkuus on 48-52 cm. Esimesel eluaastal on juurdekasv esimese 2 elukuu jooksul 6 cm, 5-8 2 cm. Ja 9-12 1-5 cm. Kokku esimesel eluaastal 25 cm. Sünnikaal poistel 3200-4000 ja tüdrukutel 3000-3500
Kambrisse juhiti elektrilaenguid ja kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud kõik 20 aminohapet, mõned suhkrud ja lipiidid, DNA-s ja RNA-s sisalduvad puriin- ja pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse lisati fosforit. Tingimused ürgsel Maal Väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st; kõrge temperatuur; tugev UV kiirgus; vulkaaniline tegevus; meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin
soojuliikumise energiast. kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist. Valguslainet nim elektromagnetlaineks. Valgus levib ka õhuta ruumis, kuid läbi läbipaistvate kehade. Valgus on ristlaine. Valgus, mida inimene tajub on nähtav valgus, lainepikkuste vahemik on 400nm-760nm. On ka nähtamatu valgus, mida inimene ei taju. Lihtvalgus koosneb ühest värvilisest valgusest, liitvalgus koosneb mitmest. Päikese valgus on valge valgus. Ultravalgus (UV) e ultravioletkiirgus. Infravalgus (IV) e infrapunakiirgus.Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust, teised värvid neelduvad. Värviline pind peegeldab vaid iseenda värvi valgust, ülejäänud neelduvad. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Kepikesed näevad valgust, kolvikesed värve. Kolvikesi on kolme liiki: sinised, rohelised ja punased. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, mitteühtlases kõverjooneliselt. Valguse kiirus õhus ja ka õhuta
korrutisest. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA: Laineoptika: Valgus kui elektromagnetlaine valgusel on kahesugune olemus. Kiirgamisel ja neeldumisel käitub valgus osakeste voona. Osakeste nimetus footon ehk valguskvant. Levimisel käitub valgus lainena. Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse järgi kahanevas(sageduse järgi kasvavas) madalsagedusvõnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravioletkiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Lainepikkus ja sagedus on pöördvõrdelises seoses. Lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine näol on kandunud. Lainepikkus kaugus kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. Sagedus näitab, mitu võnget teeb keha ühes ajaühikus. Periood on ajavahemik, mille jooksul keha teeb ühe täisvõnke. Faas määrab võnkesüsteemi oleku mis tahes ajamomendil.
MAAD ÜMBRITSEB MAGNETVÄLI JA SEE KAITSEB MAA PINDA PÄIKESELT TULEVA IONISEERIVA KIIRGUSE EEST MAGNETVÄLJA TELG EI ÜHTI MAA PÖÖRLEMISTELJEGA Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse prootonid ja elektronid kinni ja need koonduvad magnetvälja jõujooni moodustades Magnettormid ja virmalised- kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid atm ülakihtides Gammakiirgus- elektromagnetiline kiirgus, tuleb tuumast. Kõige suurema sagedusega Ultravioletkiirgus( UV kiirgus)- üldiselt ohtlik eluorganimidele. Neeldub osoonikihis.Vähem ohutum on UV-A, mis tuleb osoonikihist läbi ja mis on päevituse ja D- vitamiini tekitaja. Erüteemne UV- põletust tekitav UV kiirgus Nähtav valgus- lainepikkus 380-760 nm Infrapuna kiirgus- 1 mm Raadiolained- üle 1mm CO2- fossiilsed kütused, turvas, põlevkivi. Suureneb aastas u 0,5 %. Süsinikuvarudest on seotud suurem osa muldadesse ja biomassi CH4- turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel
26/203 piirkondades on tuule intensiivsus oluliselt suurem vrreldes sisemaaga. Erosiooni sisu seisneb selles, et tuule mjul toimub müüriosakeste eraldumine. Erosiooniefekt avaldub tavaliselt pehmematel müürikividel. Erosiooniprotsess ise on üldiselt pikaajaline, silmaga nähtavate kahjustuste tekkimiseks kulub tavaliselt mitmeid aastaid. Erosiooni puhul tuleb arvestada ka päikese ultravioletkiirgusega, mis on samuti erosiooni teket soodustava toimega. Kahjustav toime seisneb selles, et ultravioletkiirgus hakkab lagundama vuugimörte. Bioloogilised kahjustused Seinale mõjuvad samuti atmosfääri ebapuhtus. Õhus leiduva tolmuga kantaks seintele samblike, seente ja taimede spoore ja seemneid. Seinale sattuvad mitmesugused elusorganismid. Kivikonstruktsioonidel või selle vahetus läheduses kasvav taimestik (ja mikroorganismid) kahjustab kivimaterjali ja kivikonstruktsioone - taimejuurestik lagundab müüritist
vitamiini tekitaja nähtav valgus: lainepikkus 380-760 nm infrapuna-(soojus-) kiirgus 760....1000000nm (1mm) raadiolained: üle 1mm Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Kõige lühemad elektromagnetilised lained on gammakiirgusel-see tuleb päikese tuumast ja on alla 0,01nm. Pikem kiirgus on röntgeni kiirgus mis on 0,01-10nm. Ultravioletkiirgus on 10-400nm, nähtav valgus on 380-760nm, infrapuna ehk soojuskiirgus on umbes 1mm. Laametektoonika Atlandi ookeani näitelLaamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline
elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Vanaaja õpetlased arvesid, et elavhõbe kuulub kõikide metallide koostisse. Hg pidi olema kõikide metallide ema. Alkeemikud aga väitsid, et Tarkade kivi muudab Hg kullaks. Seepärast oli alkeemikute katsetes tähtsaks reaktiiviks just elavhõbe. Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset kiirgust. Tekkiv ultravioletkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ning D vitamiini moodustumist, meelitades kohale ka sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad solaariumid ja sääsepüüdurid. 1 1. Elavhõbeda ajaloost Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgistati XVI sajandil Rootsi kuningas Erik XIV
meeterlainealaks(λ=1-10dm ja 1-10m), raadio ultralühilainealaks ja raadio lühilaine ja keskliane ja pikkaline, Mikrolaine-sentimeeter või millimeeter suurusjärgus. Neid tekitatakse magnetronia ja neil on olevealt alinepikkusest erinevad neeldumisomadused, umbes 12 cm neelduvad hästi vees ja kasutatkase mikrolaineahjus, ilmaradaritel 5cm.Infapuna valgust kiirgavad kõik kehad, soojusdeteoktorid, öönägemine. Ultravioletkiirgus(UV) 100-380nm. Paike on UV allikaks, atmosfääris neelduv, tehislikud UV allikad on nt elavhõbelamp, UV laset. Tavaline klaas neeldub kuid üle 300nm laseb osaliselt läbi, st kasutatakse UV seadmies läbipaistvad kvartsklaasi. On vajalik et toota D-vita. UV vesimärk,kosmoseuuringud, lambid. Räntgenkiirgus(F1016-1019Hz) tekib kiirete elektronide järsul piduramisel või pprotsessides, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. meditsiin. Gammakiirgus. Koos sagedusega
päevituse ja D-vitamiini tekitaja nähtav valgus: lainepikkus 380-760 nm infrapuna-(soojus-) kiirgus 760....1000000nm (1mm) raadiolained: üle 1mm Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Kõige lühemad elektromagnetilised lained on gammakiirgusel-see tuleb päikese tuumast ja on alla 0,01nm. Pikem kiirgus on röntgeni kiirgus mis on 0,01-10nm. Ultravioletkiirgus on 10-400nm, nähtav valgus on 380-760nm, infrapuna ehk soojuskiirgus on umbes 1mm. 2. Laametektoonika Atlandi ookeani näitel Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA.
Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub heeliumiks. Päike kiirgab elekromagnetilist kiirgust. Päikese kroon on hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul on kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma pidev voog. Päikeselt tulev elekromagnetiline kiirgus jaguneb: Gammakiirgus 0,01 nm, mida väiksem lainepikkus seda suurem sagedus Röntgenkiirgus 0,01 10 nm Ultravioletkiirgus 10 400nm, UV-C ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub täielikult osoonikihis (200-280) , UV-B ohtlik elusorganismidele, neeldub osaliselt osoonikihis, hõreneva osoonikihi puhul on peamiseks ohuteguriks, UV-A ohutu elusorganismidele, päevituse ja D vitamiini tekitaja Nähtav valgus 380-760nm Soojuskiirgus 760-1000000nm 9. Päikese ja Maa kiirgusspekter Päikese kiirgusspekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Kõige
väga vastupidav korrosioonile. Roostevabad omadused annavad klaaskiule palju pikema eluea kui on metallil, puidul ja mittetugevdatud plastikul, kui seda kasutatakse tugevalt korrodeerivas keskkonnas. Olles avatud ekstreemsetele tempertuuridele, soolale või niiskele õhule, päikesele (ultravioletkiirgus), või happelistele kemikaalidele, kestavad klaaskiud ja tema liitmaterjalid kauem ja toimivad paremine kui paljud saadaolevad alternatiivid. Klaaskiud on laialdaselt Tänapäeval võib klaaskiudu ja kasutatav tema liitmaterjale katta geeliga isolatsioonimaterjalina. juba vormi valamisel, Seda kasutatakse ka
sattuda. Sõrmejälgede nähtavaks muutmine Kasutatakse füüsikalisi ja keemilisi meetodeid. Nende valimisel arvestatakse jälgi säilitava eseme materjaliga ja pinna vahel. Naha papilaarkurru enda omadused mis mõjutavad tema nähtavaks muutumist on- 1. jälje vanus 2. higi koostis 3. rasu esinemine Nendest omadustest sõltub jälje aine (adhesioni võime) omadus siduda endaga teisi pindmisi aineid. Füüsikalised meetodid · ultravioletkiirgus UV · joodiaurud · pulbrid · tahmamine UV-kiirguses hakkab jälg luminesseeruma (helendama), joodiaurud muudavad jälje nähtavaks seepärast, et joodi molekulid atsorbeeruvad jäljeainele ja annavad jäljele pruuni värvuse. Vananedes jälje võime siduda joodi väheneb, kuigi see meetod on näiteks õlisele pinnale jäetud jälgede korral asendamatu. Kui joodiaurudega töötlemine ei anna tulemusi kasutatakse kõige sagedamini pulbrit.
Maa kesksmiseks temp. on 15 kraadi. On perioode, kus maa soojeneb ja jaheneb jälle. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab ainult osa maapinnale, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele täiesti läbipaistev. Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Päikesekiirguse nõrgendamine toimub sel teel, et osa kiirgust hajutatakse, teine osa aga neelatakse atmosfääri poolt. Päikesespekter kogu päikeselt tulev kiirgus: 1. 290 400 nm ultravioletkiirgus, mida meie ei näe. Mida väiksem on laine pikkus seda väikem on ühes kvandis olev energia. Võib tappa elusorganismi kui otse peale tuleb. Kahjulik. Enamus siiski ei jõua maapinnale. Selle neelab ära 3 aatomiline hapnik O 3 ehk osoon. 2. 400 760 nm tekitavad silmas nägemise haistingu ehk see on valgus 3. Üle 760 nm infrapunakiirgus, tekitab soojust. Vikerkaare värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla.
(hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja aminobutüraadi 3. Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. 4. Prebiootilised aminohapped.
elektri-ja magnetväli liiguvad edasi sarnaselt lainetusele, mis tekib tiigipinnal, kui tiiki visata kivi. Laine liigub valguse kiirusega (c), vaakumis on see 3x1010 cms-1. Laineharjade vahelist kaugust nimetame lainepikkuseks, . Lainete arv, mis sekundiga mingit fikseeritud punkti läbib, on sagedus, . Sageduse ja lainepikkuse korrutis on kiirus, seega c. Nagu röntgenikiired on ka raadiolained, mirkolained, infrapunane(soojus)kiirgus, nähtav valgus ja ultravioletkiirgus elektromagnetkiirguse liigid. Kõigil neil on üks kiirus c, kuid nad on erineva lainepikkusega ja seetõttu ka erineva sagedusega. Näiteks raadiolainete lainepikkus võib olla 300 m, nähtava valguse lainepikkusi mõõdetakse sajatuhandikes sentimeetrist (ca 5 10-5 cm). Röntgeni-ja -kiired lõpetavad elektromagnetlainete spektri, nende lainepikkusi mõõdetakse ongströmides (1Å=10-8 cm). Teisest küljest võib rö-kiirtest mõelda kui footonite või energiahulkade voost. Iga
annaabi.ee 
