Kristiina Ehin "Viimane Monogaamlane"
"Viimane Monogaamlane" väljendab kahe inimese vahelisi suhteid.
Teose esimene sõna on Sind ja juba üheteiskümnes Ma.
Luulekogu meeleolu on raske kirjeldada vaid peab ise lugema et sellest
aru saada!
Armastus, lootus ja pettumus
Enamus luuletusi algavad meenutustega headest aegadest, luuletused
lõppevad aga peaaegu et alati kurbuse ja üksindusega.
Luulekogu "Viimane Monogaamlane" keelekasutus on väga
tabav.
Palju vabavärssi
Sõnamänguline
Ulmeluule
Väga palju kujundeid
Ei ole ropp
Sinu usk on uks kes sees saab sooja
Minu armastus on sulle õitsev puu
Lemmikluuletused
Lärmist üsna tasaseks jäänud
Pühkisime meelest tuleviku
Me isegi ei mäletanud
Kelleks me saame
Minu käte vahel oli äkki su kampsun
Selle sees sina
Ja silmad
Mis naersid valusalt
Mu käte vahel oli äkki noor noaloopija
Ja mina tahtsin olla sihtmärk
Kui jälle teadvusele tulin
Oli sohvasse löödud
Sada nuga
annaabi.ee 
