M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
südametunnistuspiina tundis meelde tuletades, et oli nende vooruste suhtes varem alati
kangekaelselt pime olnud ja vaestes poistes niisama kangekaelselt ainult vigu ning puudusi
näinud. Pastor jutustas lahkunute elust ka nii mõnegi liigutava lookese, mis valgustasid nende
meeldivat, suuremeelset iseloomu, ja inimesed taipasid nüüd selgesti, kui õilsad ja ilusad olid
need vahejuhtumid, ning meenutasid kurvastusega, et tollal, kui need aset leidsid, olid need
tundunud lihtsalt ulakusena, mis täiesti piitsa väärisid. Kogudust valdas pateetilise kõne
jätkudes üha rohkem liigutus, kuni lõpuks kogu rahvahulk kokku varises ja nutvate leinajatega
ühise meeleheitlikult nuuksuva koori moodustas, kuna jutlustaja ka ise oma tunnetele voli
andis
ning kantslis nutma hakkas.
N ü ü d tekkis rõdul kahin, mida, aga keegi ei märganud. .Hetk hiljem kääksus kiriku uks;
pastor tõstis pisarais silmad taskurätikust ja seisis nagu kinninaelutatult! Algul järgnes üks,
siis