loenguid ka võrdlevas usunditeaduses, nagu näiteks polüneesia usund või usundipsühholoogia. 1.jaanuaril 1938. aastal määrati Masing Tartu Ülikoolis tiitliga "noorim" professori kohale ja seda mitte Vana Testamendi , vaid usundiloo alal ning sinna jäi ta kuni teaduskonna sulgemiseni 1940. aastal. Ta pidas loenguid soome-ugri, maiade ja polüneesia usundist, usundipsühholoogiast ja -filosoofiast ning ka muudel teemadel. 1938. aasta kevadel pärast Bulmerincqi surma võttis Uku ka tema kohustused Vana Testamendi usuteaduse ja semiidi keelte õpetamise enda õlule. Nii sai ta1940. aastal ka Bulmerincqi järeltulijaks. Kuid okupatsioonide tõttu usuteaduskonna sulgemisega samal suvel lõppes ka tema karjäär Tartu Ülikoolis. Küll veidi ebameeldiva, kuid tasustatava õppejõu töö kõrvalt jõudis Masing 1935. aastal välja anda ka oma esimese luuleraamatu "Neemed vihmade lahte". Raamat on leidlikult
ebatavaline- midagi, mis viib inimese välja tavapärasest rutiinist et inimene võiks kogeda midagi uut" ,,Milleks kõigeks on käsi võimeline: kirjutama, maalima, kuigi ,,looduse poolt" oli ehk ainult toidu hankimiseks mõeldud,et kas samuti ei võiks areneda teised organid" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Uku_Masing http://images.google.ee/images?q=uku masing Sõnarine: Eesti luule antoloogia 2. kd/lk 535 ,,Nii õpetas Uku Masing: elu ja õpetus" 2003 www.apollo.ee Tänan kuulamast! Nüüd on aeg küsimusteks »
Kontserdiarvustus - ,,Küünlavalgel õhtul'' 13.novembril käisin Villa Wessetis kuulamas kontserti ,,Küünlavalgel õhtul''. Valisin selle kontserti sõbranna soovitusel ning samas see pakkus mulle enim huvi ja tundus olevat hea ajaviide reede õhtuks. Esinejateks olid Uku Suviste ning Fred Rõigas, kes mõlemad laulsid ning mängisid vaheldumisi kitarri ning süntesaatorit. Nad esitasid erinevaid tuntuid, kuid ka mitte tuntuid palasid nii eesti kui ka inglise keeles. Laulud olid enamjaolt tundelised mida oli uskumatult hea kuulata, sest mõlemad lauljad on vokaalselt väga tugevad ja omavad palju esinemiskogemusi. Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö''
(1909-1985) . , , . (1936), , . , . 1939 . . . , . 1930 «», . 1933 . 1935 ,, ". ( , , ) . . 1923 «Notturno» -- . , , , , , , . . . . , . ! , . ... , . ... ! ... ! Wikipedia.org . 8 !
Kontserdi retsensioon Mõniste järvemuusika Eliise Kass, 10.A Tartu Kommertsgümnaasium Käisin 25. augustil 2012. aastal Mõniste vallas, Mõniste järve ääres kuulamas Uku Suviste kontserti. Laulja esines koos saksofonisti Mart Unt'iga. Olin küll varem Uku Suviste laule kuulnud, kuid nüüd oli võimalus näha seda oma silmaga. Kahes loos lõi kaasa ka kohalik koor, kuhu ka mina kuulusin. Uku Suviste on sündinud 1982 aastal 6. juunil Tallinnas. Ta on pärit muusikute perest. Uku on õppinud muusikakoolis klaverit ja pop-jazzi. Lisaks õppis ta ka muusikaproduktsiooni. Suviste on kaasa teinud mitmetes muusikali projektides: ,,Oliver Twist", ,,Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis ,,West Side Story". Praegu on Uku Suviste laulja, pianist ja helilooja. Kuna tegu oli soolokontsertiga, siis Uku sai peamiselt ise oma äranägemise järgi laule järjestada
Minu Maailmameri kokkuvõte Johann Ortin Õun 8.B 1. Andmed raamatu kohta "Minu maailmameri - Esimene Eestlane, kes purjetas üksi ümber maakera" autoriks on Uku Randmaa, 2012, Petrone Print 2. Tegevusaeg raamatus 6. juuni 2010 kuni jaanuar 2012 3. Tegevuskoht Ta läbis peaaegu kõik 4 maailma ookeani, välja arvatud Põhja-Jäämere (ega sellestki palju puudu ei jäänud). Ta alustas Tallinnast, läbis Läänemere, siis purjetas ümber Islandi, käis mitmetes Euroopa linnades ja purjetas Euroopast mööda Kanaarisaarteni, ning siis Roheneemesaartelt läbi,
Kontserdiarvustus Tallinna poistekoori kontsert Ma käsin 27 nov. kolmapäeval kell 19.00 Kontserdimajas Tallinna poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua, kuni see neid kuidagi ei häirinud. Kurja ärahoidmiseks tuli haldjatele ohverdada, lepitada. Rahvasuus on tuntud erinevad haldjad, kuid üks tuntumaid on metsahaldjas, keda kujutati vanamehena, kel kasetohust müts peas, samblasarnane habe ees, samblane kasukas seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid. Igal perel ja vahel ka küla peale oli oma Uku vakk, kuhu ohverdati kõigist töödest- tegemistest, söögikordadest, pühadest tükikesi. Liivimaa Henriku kroonikas on mainitud saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita
Hubane õhtupoolik Kontserdimajas Barbra Streisand sündis 24. aprillil 1942 Brooklynis USA-s. Tema 70da sünnipäeva puhul korraldati Eestis kontsertturnee. Ühe nädala jooksul anti kontserte nii Pärnus, Tallinnas kui ka Tartus. Kontserdil ,,Happy Birthday Barbra Streisand" esitasid kuulsa Ammerika laulja ja näitleja lugusid läbi aegade ühed tuntumad Eesti artistid: Gerli Padar, Uku Suviste, Ott Lepland, Nele-Liis Vaiksoo, Kelli Uustani ning Hele Kõrve. Neid saatis Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, mille dirigentideks olid Jüri Ruut Kangur ja Kapsar Mänd. Kontserti otsustasin külastasin oma klassivennaga seetõttu, kuna saabus 1. mai ja sellega seoses ka kontserdiarvustuse tähtaeg. Kontsert ise algas kell 19:00 ja minu kohale jõudes oli üllatus suur, kuna saalis oli rahvast kogunenud üle ootuste rohkem. Raske oli leida tühjasid istekohti
Popikuninga mälestuskontsert Käisin 9. oktoobril Pärnu kontserdimajas Michael Jacksoni mälestuskontserdil. Popikuninga unustamatuid hitte kandsid ette Eesti lauljad Iris Vesik, Jana Kask, Uku Suviste, Kristjan Kasearu, James Werts, Lauri Pihlap ja Soul Militia ning Dave Benton. Kaasa tegi ka tantsutrupp Semiir. Ligi kahetunnise kontserdi jooksul esitati Jacksoni tuntumaid laule: ,,Bad", ,,Billie Jean", ,,Thriller", ,,Beat it", ,,Earth song", ,,Smooth Criminal", ,,Man in the mirror" ja ,,Black and White". Idee autoriteks olid Dave Benton ja Uku Suviste. Kontsert jättis väga sügava mulje. Artistid astusid üles kordamööda. Mäletan, et esimesena
Nad mängisid trumme, süntesaatorit ja veel mitmeid huvitavaid instrumente. Huvitav oli kuulata jutte pillide ajaloost ja meeldis asjaolu, et Jaan Kirss suhtles palju õpilastega. Nad suudavad igal asjal rütmi teha. Isegi lusikate, kilekottide, õhupallide ja muude tavaliste esemete kaasabil mängisid nad erinevaid rütme. Polnudki vaja laule, et kontsert meeldejääv oleks. Teine väga hea oli 10.03.2010 toimunud naistepäeva kontsert ,,Meestelt naistele", kus esinesid Uku Suviste ja Noorkuu. See leidis aset Vanemuise kontsertsaalis. Kontsert oli muusikalises mõttes väga hea. Uku Suviste hääl on võimas ning Noorkuu laulud on alati väga head. Noorkuu näeb laval alati hea välja ja nende esitatud a capellat võiks kuulama jäädagi. Nende hääled kõlavad nii hästi, et ka juba varemtuntud lood tunduvad uues võtmes isegi kohati paremad. Negatiivse poole pealt häiris võib-olla see, et laulude vahepausid ei olnud väga sisustatud
Henrik Toompere Jr eesti lavastaja ja näitleja. Sündis 5. juunil 1965. aastal, Tallinnas. Töötab Eesti Draamateatris 1990. aastast. Lavastused Eesti Draamateatris: 1993 Slawomir Mrozek Suvepäev 2000 Mihkel Ulman Teekond kappi 2001 Andrus Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2008 Jordi Galceran Grönholmi meetod 2010 Anton Tsehhov Kirsiaed 2014 Indrek Hargla Wabadusrist jt. 6 2.3 Uku Uusberg Uku Uusberg eesti lavastaja ja näitleja. Sündis 7. detsembril 1984. aastal, Raplas. Töötab Eesti Draamateatris 2008. aastast. Lavastused Eesti Draamateatris: 2008 Uku Uusberg Head ööd, vend 2011 Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2012 Andrus Kivirähk Kevadine Luts 2.4 Ingomar Vihmar Ingomar Vihmar eesti lavastaja ja näitleja. Sündis 31. märtsil 1970. aastal, Tallinnas. Töötab Eesti Draamateatris 2006. aastast.
Esee Raimo Kangro 9klass Palupera põhikool Janek Lohk Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaork...
*soovitav suhtluskeel (pooleldi automatiseeritud) , (saab valida, mis keeles suheldakse. Nt eesti, inglise, vene. Vaikimisi info lisab süsteem selle järgi, mis keeles klient veebilehte kasutas) *case`i/juhtumi kood (automaatne), (igal probleemil enda kood, mida on lihtne süsteemist üles leida. Süsteem ise genereerib/annab uue koodi iga juhtumi kohta ja salvestab need andmebaasi) 3) Rapordi näide: Osakond: Vahetuse ülem: Uku Rummi Telefon:5765901 Andmehaldus Osakond:As Rapordi koostaja: Laine Jänes Telefon:5645112 CDO Juhtumi nimetus: Klientide andmetega seotud viga ID:356789
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´. Uku Masing (1909-1985) Oli eesti teoloog, luuletaja ja etnoloog. Õppis Tallinna II reaalkoolis ning hiljem Tartu Ülikoolis
1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. elulugu üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992. aastal raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid. Ilmamaa peatoimetaja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. 1992-93 vabade kunstide professor TÜ-s Allikad http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel http://handorunnel.comuv.com
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja
ARBUJAD Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja
Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism. Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930. aastate arbujateks nim noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad 1930. aastate keskpaigast: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernhard Kangro, Betti ALver, August Sand ja Kersti Merilaas, kuid nad ei moodustanud eriti kindlat ega programmilist kirjanduslikku rühmitust. 1938. aastal ilmus koguteos ''Arbujad''. Ühisjoonteks: sümbolism, klassikaline ülesehitus, maailmakirjandus, vaimsed küsimused, ajakriitiline hoiak, kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Uku Masing (1909-1985). Esikkogu ''Neemed vihmade lahte'' (1935). Maailmavaate poolest
Katuselt Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja
Arbujad 1930. aastail tuli luulesse hulga andekaid noori luuletajaid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast
popkuninga Michael Jacksoni mälestuskontserdist "Meenutades Michael Jacksonit". Kontserdile minekut olin planeerinud juba mitu kuud ette, kuid nagu ikka ostsin pileti üsna viimasel minutil, mistõttu oli mõni üksik koht veel alles ning seetõttu pidin kõige kallima kontserdipääsme lunastama. Veidi üle kahe tunni kestval kontserdil kõlasid kõik unustamatud hitid, alates Jackson 5 aegsetest ja lõpetades M.Jacksoni soolokarjääri lauludega. Dave Bentoni ja Uku Suviste poolt rajatud kontserdil esinesid koos eelnimetatutega James Werts, Iiris Vesik, Kristjan Kasearu, Jana Kask, Lauri Pihlap koos Soul Milita'ga ning Semiir tantsugruppiga. Kontserdisaalis ringi vaadates, võis märgata ema-isa käekõrval muusikat nautima tulnud kolme-nelja aastasi jõnglasi, ning ka juba soliidses eas vanapaare, ning muidugi igas vanuses inimesi, kes 3- 70 aasta vahele jäävad. Kontserti alustas lühikese kõnega Dave Benton, milles tunnustas Michael Jacksoni loomingut
Läbi aegade on Avinurmes tegeldud puutööga. Kuna põllumaa oli vilets ja vähene ning metsa oli palju, siis leidsid siinsed inimesed elatusallikaks puutöö tegemise. Ka odavad metsahinnad aitasid puutööndusele kaasa (K. Pärn ja K. Mölder 2005). 1966. aatal alustas Avinurmes tegevust Rahvakunstimeistrite koondis ,,UKU", kus valmistati õllekappasid, kaunistustega pööktoole, punutud korvikesi, veimevakkasid, kasetohust karpe, piipe ja muud (Avinurme valla puiduettevõtted, UKU...). Nüüd tegutsed samas hoones Avinurme- puiduettevõte AS E. Strauss. Asutus asutati 1996 aastal, mille põhitegevuseks on puidutöötlemine ja puidutoodete valmistamine. Firma nimistusse kuulub üle 200 puidutoote, mis pidevalt täieneb (Avinurme valla puiduettevõtted, AS E. Strauss...). See traditsioon on ka tänapäeval ausees, mille puhuks korraldatakse iga suvi jaanipäeva Avinurmes laat (Tünnilaat). Laat on ka üks suuremaid sündmusi, mis toob palju inimesi
aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuri. On osalenud üle viieteistkümne suurvormi ettekandel ja on esinenud Euroopas ja Venemaal. Pälvis Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil III koha ja saksa muusika eriauhinna. 2006 sai Hendrik Krummi nimelisel lauljate konkursil I preemia. Tuntuimaid rolle: Don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Don Ottavio (Mozart ,,Don Giovanni"), Fenton (Verdi ,,Falstaff"). Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Uku Joller sai lauljadiplomi Eesti Muusikaakadeemiast ja õppinud ka Hollandis ja Suurbritannias. Ettekannete esitamisel on ta esinenud erinevates Euroopa riikides ja teinud koostööd paljude dirgentidega ja muusikakollektiividega. Ta on laulnud Britteni ooperis ,,Koovitaja jõgi", Haydni ooperis ,,Üksik saar" ja Beethoveni ooperis ,,Fidelio". Uku Joller esineb iga aasta Haapsalu vanamuusikafestivalidel. Praegu on ta Eesti Kammerkoori koosseisus. Dirigent Daniel Reuss on alates 2008
3. Tegeldi ekspressionismiga (jõuline, retooriline) ja uusromantsimiga 4. Tunded jäid tahaplaanile (Analüüsiv), kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. 5. Kirjanduslikud ringreisid, kus tundvustati uut loomet ja peeti kõnesi. 6. Ühisvajaandeks ajakiri „Tarapita“ 7 numbrit 7. Lagunes rühmituse siseste vastuolude tõttu (1922 loodi Eesti Kirjanike Liit) Arbujad 30ndad 1. Tekkis üliõpilas sõpruskonnast, kes õppisid kõik filoloogiat, v.a Uku Masing (Usuteadus) 2. Nimetus kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi 3. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, August Sang, Kersti Merilaas, Mart Raud, Uku Masing, Paul Viiding 4. Püüdlesid elu tedelikkuse ja sügavama vaimsuse poole. 5. Esimene kirjanikkond, kes saanud eestikeelse kõrghariduse. 6. Rühmitus lagunes „tänu“ Nõukogude okupatsioomnile ja II msle 7. Tähtsus:
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad ideed ning peo vaimustav õhkkond haarasid ka noort K. A. Hermanni. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nü...
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest. Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, (Alver 1998:445) Sageli voogab seal pimedus, kurbus ja ōud. Päikesesäragi ehitab praegu ymber mu myyrid, (Masing 1998:470) on ainult aknad ainult vōōrad akna, (Kareva 1990:25)
K a r l AU G U S T H E R M A N N 23.09.1851-11.01.1909 Elulugu Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis,hiljem läks Peterburi. 18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadus 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 18851898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 18981899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor. MUUSIKA edendaja Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti muusikaelu organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid (II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (18851...
ohvripeole. Algab lahing, mis lõpeb eestlaste kaotusega. Veelkord püüab Rüütel Ainot sundida, ent viimane otsustab ennem langeda iseenda käe läbi kui saada vaenlase orjaks. Eesti algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K. A. Hermann oma "lauleldusega" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907)."Laulelduse" libreto, mille autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste keskel, kord jumalate vahel, on raske järjestada mingiks loogiliseks tervikuks. SISU: Salme ja Endel armastavad teineteist. See eie meeldi Sarvikule, ta kaebab Ukule. Uku müristab Sarviku taevast alla. Rahvas laulab Ukule kiitust. Salme ja Endel kohtuvad. Toimuvad nende pulmad. Kiidulauluga Ukule lõpeb "lauleldus". Muusikaliselt on "Uku ja Vanemuine" naiivne ja diletantlik, kuigi autor ise "ooperi" kavalehel
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohuset...
alalhoidlikkus Realism ja uusromantism 1920.-20. Aastate luules vaheldusid, esinesid kõrvuti ja põimusid omavahel kaks suurt kirjandusvoolu uusromantism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja Juhan Sütiste, Romantsimi arbujateks(Heiti Talvik, Paul Viiding, Mart Raud, Bernard Kangro) nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus 1930. aastate keskpaigast 7 luuletajat: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernard Kangro, Betti Alver, August Sang ja Kersti Merilaas. Suurem osa kuulus neist sõpruskonda, mis oli koondunud Tartu ülikooli ja üliõpilasseltsi Veljesto ümber. 1938. koguteos ,,Arbujad" Ühisjoonteks: Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine Maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu
kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning
Muistend, pajatus,naljand Muinasjutte ja teisi jutte mõeldi vanasti välja meelelahutuseks ja unistamiseks. Muistend on väljamõeldismillegi või kellegi tekke kohta. Vanasti arvata või usuti, et loodusjõudusid juhib keegi kuskilt kõrgemalt (Taara,Uku,metsavaim). Muistend on seotud kindla koha või olendiga. Muistendi kangelased, Kalevipoeg, Suur Tõll, Vanapagan,vanaisa. Tänapäeval on asemele tulnud legendid ja kuulujuttud,õudusjuttud,anektoodid. Õudus ja linnalegendid põhinevad hirmul ja fantaasial. Anektoot on lühike,vaimukas ja üllatava lõppuga lühijutt.
Kohe peale seda lennati kontserti andma Los Angeles´i ja sealt edasi taas Torontosse. 2007. a. oktoobris oli Karavan taas Toronto Eesti Majas, kus nauditi ülimalt sooja vastuvõttu Karavani uue plaadi muusikale ,,Taevalik meloodia" Nat King Cole'i lauludest. 2009.a.oli kontsert New York'is ja Chicagos. Miamis oli võimalus laval olla ansambliga ,,Locos Por Juana" ja Puerto Ricos kitarrivirtuoosiga Pedro Guzman'iga 2011.a. Oli koostöö Anne Veskiga suvetuuril Anne Veski juubelikontsert koos Uku Suviste ja Koit Toomega. 2011. juulis ja augustis mängis K.Madis Urmas Sisaski suupillikontserti Pärnus ja Narvas,mis on esimene suupillikontsert Eesti ajaloos. Kellega on koostööd teinud .. Koostööd teeb Karl bändiga Mahavok, Karavan ja Energi. Teeb siiani koostööd ka Anne Veskiga, Uku Suvistega ja Koit Toomega. Loomingust Karli tuntakse kui popsolisti. Talle sobivad moodsad tantsurütmid ja ballaadilikud lood.
Uudis Täna(14.10.14) toimus Pärnu Koidula Gümnaasiumis avatud väitlus teemal "Õpetajaamet on noortele ihaldusväärne". Väitlejateks olid meie oma kooli 10. ja 12. klassi õpilased, kes käivad ka väitlusringis. Väitluse teemat kaitsesid 12.klassi õpilased Lauri ja Triin ning vastupidist proovisid tõestada Uku-Laur ja Rauno 10.klassist, keda väitlusringis juhendab Siim Ruul. Õpetaja ameti tähtsuse ja vajalikkuse kõrval arutati ka palga teemat. Küsimusele: „Ka poliitikuid vihatakse, kas nad ei peaks siis olema poliitikud?“ jäi kõlama vastus: „Ei, sest nende palk korvab neile selle.“
Nuusktubakas Uku Toosens, Robi Kerstna, Markus Labotkin Hose Timps, Artur Birjukov Mis on ● Nuusktubakas ehk nuusktubakas? snuff on pulbriks jahvatud või hõõrutud valmis tubakas. ● Nuusktubakas sisaldab suures koguses nikotiini. Nuusktubaka ● see on leiutatud ajalugu Ameeriklaste poolt ja see oli populaarne 18. sajandil ● Nuusktubakat kasutatakse tihti Scotch Snuff’ks ● Seda tarvitatakse nina Kuidas seda kaudu tarvitatakse? Miks on ● tekitab hingamis nuusktubakas krampe ja halvatust ● koormab südant kahjulik? ● soodustab veresoonte lubjastumist mis omakorda põhjustab vereringe häireid ● võib põhjustada su...
(1988); Maret Vaher kulla (1998); Külli Kaljus hõbeda (1996) ja pronksi (1994); Sixten Sild võitis teatepronksi (1990); Sander Vaher kulla (2008) Rahvusvahelisi võite on Eesti orienteerujad saavutanud ridamisi. Sotsmaade karikavõitjaks nii individuaalselt kui teates tuli 1990 Ede Ümarik; teatejooksus Johannes Tasa (1976), Tiina-Mai Pärnik /Arund/ (1979), Nikolai Järveoja (1982), Leho Haldna (1985 ja 1989). NLiidu koondises on individuaalvõite saanud Uku Annus (1971), Johannes Tasa (1971), Arvo Kivikas (1975 ja 1976); teatevõite Maire Raid (1967 ja 1969), Ira Saar (1969 ja 1974), Johannes Tasa (1971 ja 1975), Jaan Miljan (1975), Arvo Kivikas (1975), Tiina-Mai Pärnik (1975), Marje Viirmann /Idavain/ (1981). Riikidevahelise Baltic Cup'i võitsid 1989 Ede Ümarik ja Leho Haldna. Üleliiduliste esivõistluste võidud: individuaalvõitjad Madis Aruja (1963), Olavi Kärner (1965,
hinnatase ning muutuksid turu konkurentssuhted; hakatakse tarbima maksu alt välja jääjaid, importkaupa. Toiduliit toob välja, et Eestis on toiduained käibemaksustatud, mistõttu lisamaks suhkru maksustamise näol oleks asjatu ning läbimõtlematu hoop majandusele. (Reinik, 2016a) Suhkrumaksu kasutuselevõtu poolt on aga mitmed teadlased, arstid, poliitikud ning toiduettevõtjad, näiteks Jevgeni Ossinovski (ERR, 2016), Uku Vainik (Vainik, 2016) ja Rasmus Rask (Reinik, 2016b). Kahtlemata peab riik rakendama meetmeid rahva tervise parandamiseks ning maksude kehtestamine on üks lihtsamatest viisidest, kuidas elanikke mõjutada. Magusamaksu kasutuselevõtmine oleks kindel samm tervislikemate eluviiside juurutamise poole vähendades elanike suhkrutarbimist. Lisaks oleks suhkrumaks lisavõimalus haigekassa rahastamiseks. Suhkrumaksu kehtestamine oleks eetiliselt üllas, ent laiemas plaanis liiga suur samm Eestile.
Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon (Convention on Early Notification of a Nuclear Accident) Uku Volke Põhiprintsiip Tuumaseadme rikke või radiatsiooniohu esinemisel tuleb konv.-ega ühinenud riigil: 1. Sellest viivitamata teavitada IAEA-d (Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuuri) 2. Teha teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad vastavate teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. Taust · Konventsioon allkirjastati Viinis, peale 1986 a. aset leidnud Tsernobõli tuumaelektijaama riket. · Eesti ühines selle konventsiooniga 1994.
Karl August Hermann (1851-1909) Oli keele teadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusik, tegelane toimetas ajalehte postimees ja andis välja Eesti esimest kuu muusika kirja. Alustas esimest Eesti enüklopeediat. Oli silma paistav organisaator nii Tartus kui kogu Eesti elus. Üle 300 muusika teose, enamus koorilaulutes kasutas rahvaviise. Muusikalise hariduse sai enamasti ise õppimis teel. LOOMING: Tuntumad laulud ,,Kungla rahvas'', ,,Mingem üles mägedele'', ,,Munamäe'', ,,Oh laula ja hõiska'', ,,Kevade marss'' Nende lustakate laulude muusika on tema sülest. Erandlik ja parim saavutus tema loomingus on ,,Isamaa mälestus''. Kalevipoja tekstile Kreutsvald pani kokku ,,Kalevipoja''. Hermannile kuulub Eesti esimene ooperi katsetus. Ooperi katsetus ,,Uku ja vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad'' Kuulasime: ,,Mingem üles mägedele'', ,,Oh laula ja hõiska'' ja ,,Isamaa mälestus''
Kalevipoeg Eno Raud Põhitegelased: Kalev Linda Kalevipoeg tuuslar Uku kannupoiss Sarvik taat Olevipoeg Sulevipoeg Linda jäi leseks kuna tema mees Kalev suri ära ja Lindale jäi kasvatada kolm poega. Varsti pärast Kalevi surma rööviti Linda ära. Linda ja Kalevi (surnud) kolm poega asusid oma ema otsima. Kui Kalevipoeg otsustas Soome minna oma ema otsima, tuli talle tee peal ette üks saareke. Seal elas üks saarepere. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, komistas saarepiiga ning kukkus vette ja sai surma. Kui Kalevipoeg jõudis lõpuks Soomest tagasi, hakkas ta kuningaks. Varsti pidas ta ka maha võitluse sortsidega ja ka Sarvik Taadiga... Soovitan lugeda, sest see on väga põnev ja vahva lasteraamat Kalevipojast. Samuti saab ka palju teada ajaloost.
Universum Uku Vernik Universum on lõpmata suure ulatusega ruum. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 11 miljoni valgusaasta kaugusel asuv M82 teatakse teise nimega, kui Sigari või Tähesünni galaktika. PLANEEDID Merkuur Veenus ...
Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" I-III (1917-1919). "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904- 1947), Bernard Kangro (1910-1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, ...
OLAVI RUITLANE "KROONU" Uku V. Tartu Kivilinna Gümnaasium "Kroonu" · Raamat kolmest '88 a. kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane
EESTI DRAAMATEATER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level ...
Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Sama kehtib ka sooliste erinevuste kohta Aitäh kuulamast.
Või räägib lugu sellest, milline käitumine on sobimatu/kuidas ei tohi käituda. Nüüd jutustavad sulle loo tibu ja kana. Üks oskab jutustada ilusat lugu, kuid teine mitte. Kuula nüüd, mis tegelased on meie järgmises loos. Pane tähele, kus nad tegutsevad ja mis juhtub. Siis vaatame, kes oskab jutustada ilusat lugu, kes mitte. 2.“Rattaloo” Uku läks rattaga sõitma. Ta sõitis ja aina Laps kuulab. teksti esmane sõitis. Tuli õhtu, aga tema ikka sõitis. Ja tajumine. Igava jutu tunnnuste kui ta surnud pole, sõidab Uku siiani sõnastamine rattaga (tekst1). täiskasvanu poolt Kas oli huvitav lugu? Kes oli selle loo tegelane? Kas said teada, millal tegevus toimus? Kas said teada, kus ta sõitis? Mis juhtus?
Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
