Must Surm
Siis näeme imestunult
kuidas isa käsi tõuseb ja näitab viipekeeles meile sõna : OLGE ETTEVAATLIKUD!
Viipekeele õppisime keelekoolis.
Nüüd hakkame hoobilt kartma ja helistame päästeteenindusse. Varsti kuuleme sireene meie
maja ette pööramas. Pärast seda ei räägi keegi. Kõik veel nutavad vaikselt ja mõtlevad, et
mis edasi?
Keegi ei tea mida tähendab see märk. Kuidas ta suri, ning kuidas saab meie isa olla õues ja
ukslukus??? Tuleb siis välja et kellegil on meie maja võti?? Kardan kohutavalt. Kuid
märkamatult on saabunud uneaeg. Lähen siis enda tuppa ja üritan magada kuid ei
suuda.......
Neljas Päev
Hommikul ma ärkan ja tunne on kahtlane. Käin kõik toad läbi, kuid ema ei leia ega ka venda.
Mõtlen et mis saab edasi?? Kuhu ma lähen?? Mida ma teen??
Kuulen uksepauku, just välisukse. Tunne on vastik. Ma kardan nii väga, et ma ei julge minna
isegi piiluma mitte. Poen ruttu voodi alla