Töö ülesanded: Aatomiorbitaalidest -ja -sidemete tekkimimine Sidemete geomeetria ja elektronide paigutus keemilistes sidemetes Mittepolaarse- ja polaarse resonantsi resonants- piirstruktuurid KONSPEKT · Orbitaal on uhe elektroni voi elektronpaari poolt hoivatud ruumiosa; piirkond, kus elektronpilv asub · elektronide liikumist kirjeldab lainefunktsioon (Schrodingeri vorrand) · Uksikside on alati -side, kaksikside on -side + -side ja kolmikside on -side + 2 -sidet. · -side tekib kahe p-orbitaali kulgpidisel kattumisel. Selle sideme ruumiline struktuur teeb voimatuks vaba poorlemise kordsete sidemete umber. · sp3-hubriidses olekus susinik moodustab 4 tugevat -sidet uksteisega 109,5° nurga all. · sp2-hubriidses olekus susinik moodustab kolm -sidet uksteisega 120° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaali arvelt anda -sideme.
Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. Kovalentne side · Kovalentne side ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on uhiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. · Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte valiskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vahemalt uhe uhise elektronpaari. · Uhe siduva elektronpaari (uksikside) asemel voib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) voi vaga harva ka neli (nelikside) voi kuus (kuuikside). · Kovalentne side moodustub kas uhe ja sama elemendi aatomite vahel voi nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus pole Paulingi skaalal suurem kui 1,7. · Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. · Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, voi aatomite vahel, mille
annaabi.ee 
