Atlantis
Tema isa sammus samuti.
Katy vend, Carl oli samuti välja tulnud. Ka tema lähenes nüüd Thomasele, kes seisis suure
rauast kasti juures. See meenutas seifi. "Nii, loodame, et see on seal," lausus Katy isa Artur.
See pidi seal olema. Katy ei oleks tahtnud näha seda pettumust isa silmades, mida oli ta
pidanud nägema mitmeid kordi varem. Kaks meest sammusid samuti neile lähemale. Artur
käivitas sae, millega mehed kasti luku puruks saagisid. Seejärel kangutasid nad lahti
uksetaolise asja. Või rohkem nagu luuk. Raudkast oli seest märg ja vesi voolas sealt laeva
pardale. Sellest ei teinud keegi välja. Artur kummardus ja lükkas enda käed kasti, tõmmates
välja omakorda ühe kasti, mis oli väike ja kerge. Katy astus sammu lähemale.
"Nüüd või mitte kunagi," mõtles ta ja vaatas kuidas ta isa värisevevate kätega kasti silmitses.
Ta asetas selle maha ja kõigi pilgud püsisid kastil. Artur pistis käe südame kohale ja katus
võtit, mis tal nööriga kaelas rippus
annaabi.ee 
