Paul Viiding
jäi vaatamata. On soojus
õhtupäikesel tühine.
Ei enam pikalt ta loojub.
Päev oli liig lühike.
Kriitika
Paul viidingu luulest tõmbaksin joone tänapäeva - ta jaheda
distantsiga kirjeldused tulevad kuidagi tuttavad ette. Võrreldes
järgmisi ridu näiteks Jaak Jõerüüdi luulega:
On tehtud äri.
Taasükskord kabinetis. Ukseraamis daam
rüüs rohelises. Hääles kerge värin:
,,Kas meil ei olnud kokkusaam?!"
Pilk ristab pilku, nagu kaks floretti.
Johnbullkeepsmiling juba täidab tsekki.
Rohkemgi veel. Ka Paul Viidingu kõhnukese proosatoodangu
seltskonna- ja tüübikriitiline ning välispidise kujutuse täpsust taotlev
laad on tänasesse toodav miks mitte kuhugi mihkel muti loomingu
lähedusse."