Hommik (novellett)
luksuslikust numbrist, et välja puhata.
Nad kõik olid sellega päri.
Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek,
nähes, et uudistes näidati tema kaaslaste fotosid ning kommenteeriti juhtunut. Reporter oli
närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel. Märjal asfaldil, millelt
peegeldusid linnatulede valgusvihud, lamasid kaks surnukeha. Abrahami sisemus muutus
õõnsaks ning järgmisel hetkel kostis numbris uksekoputus, mille peale ta ehmus. Pea oli
mõtetest tühi ja hetkeks talle tundus, et kõik ümbritsev oli kadunud, kuid järgmisel
momendil tabasid tema aju koputuse helilained kui noad. Peas oli kakofoonia ja
otsustusvõimetus. Lõpuks puudutasid jalad põrandat ja ta astus ukse poole, kuid poolel teel
jäi seisma ning mõtles järele, mida täpselt oli ta eile teinud.
Tean, et mul oli eile palju tegemist, kuid mida ma täpselt tegin, mõtles ta pingsalt. Ta pilk
annaabi.ee 
