Riigiõigus
§2 täitevvõimu üldaktid
Täitevvõimu hulka kuuluvad nii riigipea kui valitsus. Seaduse jõuga riigipea üldakte
nimetatakse teoorias dekreetideks. Dekreetidega RÕ-like küsimuste lahendamine on
lubatav kui dekreet põhineb demokraatlikus korras vastu võetud K-l ja on antud K-i
raames. Erinevates õiguskordades kasutatakse dekreedi asemel vahel ka teistsugust
terminoloogiat. Prantsuse presidendi seaduse jõuga üldakte nimetatakse nt
ordonantsideks, Vene presidendi omasid ukaasideks. Viimast tõlgitakse eesti keelde
ka seadlusena.
Prantsuse president nt 1958. a kehtestas majoritaarse valimissüsteemi ja parlamentide
kodade kodukorra (Alzeeria sõjaga seoses oli vaja uut PS-st, muud võimalust ei
olnud, kui presidendi ordonants.) Eesti president saab anda teatud tingimustel seaduse
jõuga seadlusi PS § 109 ja 110.
Kuna president ei saa seadlusega muuta PS § 104 loetletud seadusi, siis on tema
annaabi.ee 
