neid mikrooperatsioone teostavad. ALU struktuuri määrab mikrooperatsioonide kogum, mis on vajaik aritmeetiliste, loogiliste ja eriotstarbeliste tehete täitmiseks. ALU registrid ja funktsioonid on omavahel seotud vastavalt operatriooni täitmise metoodikast, kas aritmeetiline, loogiline või eriaritmeetiline. ALU operatsioone saab liigitada rühmadeks: Kahendsüsteemi aritmeetikatehted täisarvude jaoks Kahendsüsteemi aritmeetikatehted ujukomaarvude jaoks Kümnendsüsteemi aritmeetikatehted Indek-aritmeetikatehted Spetsiifilised eriaritmeetikatehted Loogikatehted Operatsioonid tähtnumbriliste väljadega Paljud väiksemad mikroarvutid, mikroprotsessorid ja eriotstarbeliste arvutite riistvara ei sisalda ujukomaplokki ega võimalda kümnendsüsteemi aritmeetikatehteid ning tähtnumbrilisi operatsioone. Siis viiakse tehted läbi alamprogrammidega
järgmisi etappe: 1) käsu lugemine mälust, 2) operandide lugemine, 3) tehte sooritamine, 4) tulemi salvestamine, 5) järgmise käsu ettevalmistamine. Siirdekäskude puhul on olulised 1) käsu lugemine, 2) tingimuste analüüs, 3) järgmise käsu ettevalmistamine. Andmed. Arvutid kasutavad järgmisi andmete tüüpe: arve, loogikaväärtusi, märke ja märgijadasid. Andmesõna pikkus avaldab olulist mõju andmete edastamisele. Mahukamate andmete korral (näiteks ujukomaarvude kasutamisel) koosneb andmeüksus e andmesõna mitmest (2 ... 4) arvutisõnast (8 ... 32 bitti). Arvulised andmed on enamasti kahendsüsteemis ning esitatakse püsikoma- ja/või ujukomaarvuna (joonis 2.13). Püsikomaarvude puhul on koma arvu mäluvälja kindlal positsioonil. Vanematel protsessoritüüpidel paikneb koma enamasti esimese numbrikoha ees, s. t mälus saab kujutada vaid ühest väiksemaid püsikomaarve. Kaasaegsematel ei määrata koma arvuti
annaabi.ee 
