M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
lihvitud
klaasist. Alati saatis ta ema kirikusse minekul ja oli kõigi emandate uhkus. Kõik
poisid,vihkasid
teda, sest ta oli nii hea, ja pealegi seati teda neile alatasa eeskujuks. Tema tagumisest taskust
rippus välja valge ninarätik -- juhuslikult, nagu ikka pühapäeviti. Tomil ei olnud ninarätikut
ja ta
vaatas poistele, kel see õli, kui saksikutele. Et kogudus oli nüüd täielikult koos, helises kell
veel
kord viivitajate ja ümber-uitajate manitsuseks, ja siis valitses kirikus pühalik vaikus, mida
segasid
ainult koori itsitamine ja sosistamine galeriil. Koor itsitas ja sosistas alati kogu
jumalateenistusaja.
Oli kord üks kirikukoor, kes polnud halvasti kasvatatud, kuid ma olen unustanud,
kus see oli. See oli palju aastaid tagasi, ja ma mäletan sellest üsna vähe, kuid arvan, et see oli
kusagil võõral maal.
Õpetaja nimetas laulu ja luges selle ette tundeküllaselt, erilise rõhuga, mis selles maanurgas
väga meeldis