Südamele südamest
saali. Inimeste nägudest lugesin välja päris palju pettumust, loodeti ilmselt midagi võimsamat.
Raun Juurikas mängis erinevaid klahvpille, tema eriti silma ei paistnud, kuna näha oli
vaid tema nägu, mitte kätetööd. Siim Aimla oskus mängida saksofoni, võttis kohati
külmavärinad nahale, oli selgelt aru saada, et tegemist on oskaja mehega. Kõigist rohkem jäi
mul silm peale löökpillide mängijale Hele-Riin Uibile. Tegemist oli suhteliselt noore
tüdrukuga, kuid valdas väga hästi kõiki vajalikke instrumente. Anna-Liisa Supp käitus laval
väga eestlaslikult, ta ei teinud lauldes eriti liigutusi, vaid ta pühendas kogu oma energia hääle
sisse. Sofia Rubina jällegi tegi laval kohati ka veidi imelikke liigutusi, aga rahvale läks see
peale.
Kontsert lõppes veidi ootamatult ning selle juhatas sisse ja lõpetas kohalik preester.