Sügisest sügiseni
ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28)
Päev päevalt sügavamaks muutub puna,
kui ohvritules põleb värihaab.
Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab,
mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467)
Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt.
Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt.
Vares mustatiivuline longus aiaväraval.
Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30)
Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab
ja uhutades puhub külmand pihku.
Tuul raskelt rabab räitsakate vihku,
lind, loom ja inimene kohkunult kuulab.(Visnapuu 1950:468)
Kolm tuhat hobust, kolm tuhat suud
üle väljade hirnub ja traavib.
Kaasa lendavad metsade ladvad,puud
täis tuisku kõik maanteede kraavid.(Visnapuu 1932:269)
Sääl tuulekohinas üks väike kaja
ja taevasinas rohked tõotused.
Need süütavad mus hellad aimdused,
pean seisma nagu palvetaja.(Under 1904:12)
Sula on tulnud üle maa,
annaabi.ee 
