oleks<1, kui ei ole, valitakse uus y ja arvutakse uuesti. !Hüdrauliliselt soodsaim ristlõige. Arvutakse ho=((2y+2,5nQ)/(s+m*io0,5))(1/(y+2,5)) . y-väärtust võetakse tabelist. Rs=hos/2. põhja laius: bs= shos . bs ümardatakse, hos täpsustatakse. !Trapetslõike lamedus. Sellest sõltub sängi otstarbekus. ho=((Qn(+21+m2) y+0,5 )/( io0,5*(+m)y+1,5 ))(1/(y+2,5)) Hüdrauliliselt soosdsaim ristlõige ei pruugi olla otstarbekas, sest ta on sügav, elavlõige väike, kiirus suur, on olemas uhtumisoht. Soovitatakse järgmised vahekorrad: ho=kr*3Q. Ro=0,5Q4 =3*3Q-m, kus kr väiksed kraavid=0,85. sügavad kanalid: 0,85-1,0, ja kr =0,65-0,85 kui on madal säng. ! Lubatud kiiruse järgi. On teada Q, n, io, m ja vlub , mis vaadatakse lisast. Leiame max v voolusängis, kui ristlõige on hüdrauliliselt soodsaim. vmax=((ioQy+0,5 )/(4y+0,5*n2(+m)y+0,5 ))(1/ (y+2,5)) . v vmax ja v vlub . Järgnevalt otsime A=Q/v, R=(vn/io0,5)y+0,5 =A/R. Leitakse
7) nõlva varisemine Uhtumine nõlval on põhjustatud pinnavee sissevoolust kraavi. Intensiivne pinnavee sissevool tekib lume sulamise ja valingvihmade järel. Pinnavee sissevoolukohtadesse tekivad nõlvadesse uhte- ehk erosioonirennid. See deformatsioon esineb sagedamini kergetes, hästi uhtumisele alluvates mineraalpinnastes. Uhtumine kraavi põhjas tekib siis, kui voolu kiirus (või põhja lang) ületab selle maksimaalset lubatavat suurust. Uhtumisoht on kõige suurem kevadise suurvee ajal. Sageli kaasneb kraavi põhja ja nõlvajalami uhtumisega nõlva ülemise osa varisemine. Uhtumise ärahoidmiseks tuleb voolusäng kindlustada või võimaluse korral vähendada kraavi langu. Selleks tuleb osa kraavilõike rajada väikese, osa suurema languga. Viimased tuleb kindlustada vastavalt seal kujunevale voolu kiirusele. Voolamine nõlva pinnal. see tekib kevaditi siis, kui nõlva pindmine kiht on küllastunud veega
annaabi.ee 
