Vooluveetekkelised kulutusvormid Kristin ja Helen Vooluveetekkelised pinnavormid • Sängivoolutekkelised • vee-erosioon • Nõlvavoolutekkelised ehk uhtvormid • Pindmine uhtmine • Nõlvaerosioon Jõeorud • Teke erosiooni tagajärjel • Eristatakse: – Sängorg – Moldorg – Lammorg – Kanjonorg – Sälkorg Erosioon • Maakoore pealmine osa mureneb ja kandub teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng
Enamiku vooluhulkade vahel hea ning lühikese koguhulk, mida on võimal kasut veetase (veeseis) aastas voolab jõgi põhisängis, suurvee ajal ka vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud lammi pidi (suurveesängis). Jõesäng lookleb, pika rea äravoolunormi järgi. rõhtpinna või merepinna suhtes vesiehitis jõe-, seda põhj sängi pidev uhtmine ja uhtainete Tõenäosuskõverad, koostamise põhimõtted: järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või settimine. Loogetest kujunevad ajapikku Tõenäosuskõvera koostamiseks peab olemas vee purustavat toimet tõkestav rajatis. Veeringe jõesilmused e meandrid. Kui jõgi silmuse kaelast olema maxvooluhulkade pikk vaatlusrida, Eesti & veebilanss: Vee olemasolu ja liikumist Maa läbi murrab, kujuneb sellest seisva veega soot
-7- Jõeorg ja jõesäng: Jõgi voolab jõeorus, mille osad on orupõhi, mis jaguneb jõe põhisängiks ja lammiks, ning orunõlvad. Alt piirab nõlva jalam ning ülalt oruserv. Nõlv võib olla astmeline, nõlva-astanguid nim terrassideks. Jõesäng on süvend orupõhjas, mida mööda voolab vesi. Enamiku aastas voolab jõgi põhisängis, suurvee ajal ka lammi pidi (suurveesängis). Jõesäng lookleb, seda põhj sängi pidev uhtmine ja uhtainete settimine. Loogetest kujunevad ajapikku jõesilmused e meandrid. Kui jõgi silmuse kaelast läbi murrab, kujuneb sellest seisva veega soot. JÄRVEHÜRDOLOOGIA NB! Järvehüdroloogia ei ole sama mis limnoloogia Seisuvesi, mida nimetatakse JÄRVEKS, peab olema vähemalt 1 ha suurune ning sisaldama heljumi settimist. Eesti järvenõgude teke (geoloogiline): · Mandrijäätumine Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv.
annaabi.ee 
