Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist
RZ).
Savikoja veehoidla on M. Paju (2001) andmetel pindalalt üheteistkümnes veehoidla
Tartu maakonnas ja oma mahutavuselt kaheksas veehoidla.
Joonis 1. Undi veehoidla ja Savikoja paisjärve asukoht
10
4. VEE KEEMILISED PARAMEETRID
4.1. Värvus
Järve vee värvust mõjutavad paljud tegurid: vees lahustunud ained, heljuvad
osakesed. Heljuvad osakesed võivad olla näiteks uhtliiv ja vetikad. Vee värvus on enamasti
vähe intensiivne ja varieerub rohekaskollasest kollakasroheliseni. Harva on vesi
erkroheline. Roheline toon pärineb vees hõljuvast planktonist, kollane toon aga
huumusainetest. Põhilise värvuse annavad veele huumusainete koostises olevad
fulvohapped. Fulvohapete värvus moodustab 67-89% vee üldvärvusest (Ott, 2007).
4.2. Erijuhtivus
Erijuhtivust nimetatakse ka elektrijuhtivuseks. See näitab kui suur hulk elektrivoolu
läbib antud järve vett