Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund määratakse kruvireegli abil: Kui paremkeermega kruvi liigub voolu suunas, siis uhtib selle poorlemine magnetvalja suunaga. 7. Magnetvälja iseloomustavad suurused. Magnetvalja iseloomustatakse magnetvoo tihedusega B, mille uhik on tesla (T). Magnetvoo tihedus B ja magnetvalja tugevus H on seotud omavahel valemiga B= Hmüü a Magnetvoo tihedus soltub magnetvalja tugevusest ja keskkonna omadustest, kus vali levib. Keskkonda iseloomustab selle magnetiline labitavus a (absoluutne magnetiline labitavus). Magnetvoo tihedust labi mingi pinna nimetatakse magnetvooks F.
metsa juurdekasvul on 11aastane tsukkel; ? inimestel: sudamehaigete seisundi halvenemine, akksurmad. ? haired sides, elektrivorkudes. Kuu iseloomustus: ? kaugus Maast 384 tuh km; ? labimoot 3477 km, mis on 0,292 Maa labimootu; ? mass 0,01 Maa massi; ? raskuskiirendus 0,16 g; ? atmosfaar puudub; ? magnetvali puudub. Planeetide liikumise seadusparasused: ? orbiidid on vaikese ekstsentrilisusega; ? orbiidid asuvad peaaegu uhes tasandis; ? tiirlemise suund uhtib Paikese poorlemise suunaga. Maa ruhma planeete iseloomustab ? mootmed, mass ja tihedus on vorreldavad; ? vaike kaaslaste arv; ? aeglane poorlemine. Hiidplaneete iseloomustab: ? suur mass; ? suured mootmed; ? vaike tihedus; ? kiire poorlemine; ? atmosfaari koostis: pohiliselt vesinik ja heelium, lisaks metaan ja ammoniaak. Komeedid on tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu
tasand. Toimingupraktilistvaldamistraskendabtihti g) Paralleelsete tasanditeloikamiseltasandi- asjaolu, et kaks esimest elementi esinevad ga tekivadparalleelsedl6ikesirged. harilikultkujutletavatena. Projekteerimisetulemuseks on projektsioon ehk kuiutis,mida tuleb vaadeldakui objekti z Sirgjoone projektsioonon Uldjuhulsirge; erijuhulpunkt, kui sirge uhtib kujutamis- k6iki punkteldbivatekujutamiskiirteja ekraani kiirega(MN,joon.1.1). l6ikepunktidekogumit. Tegelikulttuletatakse kujutisedjoonistevalmistamisel ainultteadlikult Kuipunkton mingiljoonel, siistemakujutis valitud punktide jdrgi, kasutadesoskuslikult on sellejoone kujutisel(kui D c AB, siis geomeetriliste elementide projektsioonilisi D' c A' B' ,joon.1.1) . omadusi. Projektsioone(kujutisi)liigitataksekujutamis-
annaabi.ee 
