mis stabiliseerib trombotsüütide klombi tekib segatromb (vt joonis 1.). (Marjeb et al. 2010: 649 50) 8 Joonis 1. Koagulatsioon Allikas: World Federation of Hemophilia Hüübimiskaskaad Hüübimine on protsess, millest võtab osa palju faktoreid. Kokku on 13 hüübimisfaktorit ja igale neist on määrtud rooma number (I-XIII). Huubimist saab algatada kahe raja aktiveerimisel. Nendeks on välimine ja sisemine rada. Radade uhisosa algab faktor X aktiveerimisest. Välimine rada on uldiselt esimene rada, mis huubimise protsessis aktiveerub kokkupuutel valgulise koefaktoriga, mida tavaliselt veresoontes ei leidu. Veresoone vigastuse ja koefaktori verega kokkupuutumisel, aktiveerib koefaktor faktori VII. Factor VII päästab valla reaktsioonide kaskaadi, mille tulemusel toodetakse kiiresti faktor X. Sisemine rada aktiveeritakse veresoonesisese vigastuse korral. Sisemine rada algab faktori XII atkiveerumisega.
¨mbrus V (y) nii, et U (y) ∩ V (y) = ∅. (7.2) 70 7 KOMPAKTSUS Siis A = {V (y)}y∈A on hulga A lahtine kate. Hulga A kom- paktsuse t˜ottu saab kattest A eraldada l˜opliku osakatte B = {V (y1 ), . . . , V (yn )}: A ⊂ ∪ni=1 V (yi ) (7.3) ¨ (y1 , . . . , yn ∈ A). Uhisosa U = ∩ni=1 U (yi ) on punkti x lahtine u ¨mbrus. Tingimuste (7.2) ja (7.3) t˜ottu U ∩ A ⊂ U ∩ (∪ni=1 V (yi )) = ∪ni=1 (U ∩ V (yi )) ⊂ ∪ni=1 (U (yi ) ∩ V (yi )) = ∪ni=1 ∅ = ∅, st U ∩A = ∅ ehk U ⊂ X A. Seega on n¨aidatud, et iga punkti x ∈ X A jaoks leidub tema selline u ¨mbrus U , mis sisaldub hulgas X A. Siit j¨areldub, et hulk X A on lahtine ehk hulk A on kinnine. J¨argnevalt iseloomustatakse kompaktsust tsentreeritud
annaabi.ee 
