Pohjus voib olla nt. sademeohu vahendamine, keskkonnast voi kasutusviisist tulenev erandlikust puutepingest tingitud eluohtliku riski vahendamine voi rikkevoolukaitse kasutamise valtimine. Lisapotentsiaaliuhtlustust kasutatakse praktikas raviasutuste protseduuriruumide elektripaigaldistes, loomapidamishoonete elektripaigaldistes ning plahvatusohtlike ruumide elektripaigaldistes. Elektriliselt eraldatud vooluahelad Elektriline eraldus (nt eraldustrafoga) voib holmata uht seadet voi uhisesse ahelasse uhendatud mitut seadet. Elektriliselt eraldatud vooluahela pingealteid juhtivaid osi ei tohi uhendada kaitsejuhi voi muude vooluahelate pingealtide osadega. Mitme seadme uhendamine samasse vooluahelasse eeldab erimeetmete rakendamist ahela kahjustumise ja isolatsioonirikete arahoidmiseks. Seadmerikete puhul peab teine rike pohjustama kaitse kiire rakendumise puutepinge valtimiseks. Selleks kasutatakse I kaitseklassi kuuluvat seadet, mille pingealtid osad
Varje Koodjaotusega hulgipoorduse korval on laialt umber on jalle kasutusel ka isolatsioonikiht. Seega on koigil koaksiaalkaabli ajajaotusega hulgipoordus ja sagedusjaotusega elementidel hulgipoordus. uhine telg (ingl. k. axis). Terve hulga selliseid Nende kolme multipleksimismeetodi puhul kaableid kasutavad vastuvotjad voib paigutada uhisesse varjesse, et suurendada signaalide eristamiseks vastavalt kas erinevaid sidekanalite koode (CDMA), arvu. ajapilusid (TDMA) voi sageduskanaleid (FTMA). Koaksiaalkaabel leiutati 1929. a. ja leidis Kui TDMA ja FDMA puhul on teoreetiliselt esmakordselt voimalik taielikult toostuslikku kasutust 1941. a