l 7.klass ma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. olliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed. ageli on rolliootused teadvustamata. enry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, see selgitab, mida juht peaks tegema intzberg eristab kolme suurt rollide gruppi, mida on kujutatud skeemil 1. uhi töö on nende rollide kombinatsioon. T seremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisega ja ametlike tähelepanuavaldustega oma töötajate suhtes. E estvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ja organisatsiooni ning alluvate vajaduste ühitamises.
2. Nimisõna (ainsuse omastav) + nimisõna (14. käändes): a) Liik, sort = kokku Õuna (mille?) + mahl ; maasika (mille?) + moos b) Kuuluvus = lahku Venna (kelle?) + raamat ; isa (kelle?) + auto 3. Omadussõna + nimisõna (14. käändes) a) Uus mõiste = kokku Nt. vanaisa, hapukoor b) Kui uut mõistet ei teki = lahku Nt. ilus poiss, suur aken 4. Liitena, kui moodustub omadussõna või uus mõiste: a) era-, üli-, esi-, hiigel-, ligi-, uhi-, puru-, püsti-, ime-, eht-, igi-, liht-, läbi- Nt. esivanem, puruvaene b) -ohu, -võitu Nt. lapseohtu, laisavõitu 5. Liited: laste-, noorte-, meeste-, naiste- = kokku 6. ne ja line liide a) Sõnal on üks täiend = kokku Nt. viiemeetrine b) Sõna täiendil on täiendav täiend = lahku Nt. kahekümne viie meetrine Rasmuse-nimeline (kokku) ; Rasmus Linde nimeline (lahku) U-kujuline 25-aastane ; 25aastane 7. Arvsõnad a) -teist, -kümmend, -sada = kokku
Kolm (arv, isik, aeg) Kas lill 'õitsev taim' on leksikaalne või grammatiline tähendus? leksikaalne Kumb on tekstiüksus: kas sõna või sõne? sõne Kas võib juhtuda, et sõnal on ainult üks sõnavorm? jah Kas sõna külmik on tuletatud sõna või liitsõna? Küülik? Õigekeelsussõnaraamat? Külmik tuletatud, küülik liht, õigekeelsussõnaraamat liit. Kas eales on vaba või seotud morfeem? vaba Mis tüüpi on morf vaata? uhi- sõnas uhiuus? -ki sõnas miski? u sõnas sõpru? Vaata- null morfeem, uhi jäänukmorf, -ki kliitik, u - kohvemorf Mis kohal asuvad seotud morfeemid tüve suhtes? Jäärel, ees Mis on eesti keele morfotaktilise skeemi põhimõte? Tüvi liide arv kääne liidepartikkel. MORFOLOOGILISED PROTSESSID JA GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDUSVIISID. KEELTE MORFOLOOGILISED TÜÜBID Sõnavormide moodustamiseks on maailma keeltes erinevaid viise:
omadussõna eelnevast sõnast lahku. Näited: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune, Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline, persona non grata lähedane, perpetuum mobile taoline, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. Näited: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Reeglid IV ARVSÕNA Eelneva arvsõnaga kirjutatakse kokku sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada. Näited: üheksateist, viisteistkümmend,
Kui arv on ühesõnaliselt , 2. Kui kaks kõrvuti olevat 2. Sel juhul kui 2. Järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, siis kirjutatakse ta järgneva ne- 1.1 Liitverb 1.2 lihtverb ükskõik mis sõnaliiki on kaassõna moodustab 2 .A. om. Olev 2. Omadus-, arv- ja 2. Lahku kirjutatakse ka puht, uhi- jne ehtnaiselik , puhtinimlik , või lineliitelise omadussõnaga kokku sulanud siis tema juurde kuuluva nimisõna asesõna kirjutatakse kohanime omakorda uhiuus. kokku , kui arv on kirjutatud On sõnad mida Saab ümber kirjutatakse kokku käändsõnaga
· 2. sõna märgib värvivarjundit või võrdlust helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall, tinakarva, poolkuiv · 3. järelkomponendiks on · -ohtu lapseohtu, poisikeseohtu, · -võitu igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. · -verd mustaverd, valgetverd, puhastverd. · -rikas metsaderikas · -rohke veerohke · 4. esinevad tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. · · · · · · Moodusta omadussõnu järgmiste kinnistüvedega: · üli- · põrgu- · püsti- · ime- · liht- · veri- · eba- · ala-
ehk siis see jälgib maanteel radasid eraldavaid valgeid triipe. Kui on kehvad talveilmad ja ei saa hästi koha pealt ära minna ning rattad hakkavad all ringi käima, siis on suureks abiks ka veojõu kontroll, mis aitab koha pealt kergemini ära minna. ESP ehk sõiduki rataste juhtimis süsteem aitab siis, kui auto kaotab juhitavuse, näiteks kui tekib külglibisemine. Avariipidurdus tuli aitab juhti kes sõidab su taga, pidurdustuli hakkab vilkuma kui tehakse järskpidurdus. On olemas ka uhi valvsus süsteem, mis juhi käitumist, gaasi vajutamis kiirust, piduri vajutamis tihedust, tuvastab silmade liikumis kiirust ning annab juhile märku millal ta peaks pausi tegema. Lisaks IT süsteemidele sõidukis on juhile abiks ka kabiin ehk elukeskkond, külmkapp, magamisvõimalused, telekas, kohviaparaat, mikrolaineahi, veekeetja jne. Võimalik on ka tanklates ööbida koos erinevate mugavustega. Selleks, et juhi terviseseisund oleks hea on ka
tegusõna tüvivorm + NS sinilill NS ja OS + OS, kui viljarikas, maailmakuulus, peegelsile, moodustub omaette ohvriterohke, helekollane mõiste tüved eht-, puht-, liht-, lihtlabane, püstihull, uhiuus, poolvillane, ime-, puru-, püsti-, uhi-, ebakindel võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg, pool- jts -ohtu, -verd, -võitu, lapseohtu, mustaverd, laisavõitu, -karva, -värvi tinakarva pilved, samblavärvi seelik eelneva omastavaga osastav + -karva ja roosat karva riie, punast värvi maja, -värvi kollast värvi vihik, musta värvi aed,
ning enamus tekstist on looduse kirjeldus „Kesk sügavat Venemaa metsa kuupaistel hiilgab aas- külm, sügav, vaikne lumi sääl särab ja hiilgab maas.“ Analüüsin ühte luuletust Anna Haava luulekogust pealkirjaga „Kalamehe Mõrsja“. Kalamehe Mõrsja Minu peig on kalamees Kõige hoolsam küla sees Tal on vene uhi-uus Uued noodad jõesuus Minu peig on lahke mees, Sest ta on ka laulumees; Ikka kõlab mere pääl Tema ilus lauluhääl Minu peig onilus mees Kalamehe habemes, Ehk küll habemeta ka Nõndasama ilus ta
30 G1 , . . . , Gn ∈ T =⇒ ∩ni=1 Gi ∈ T ¨ (I on indeksite hulk). Uhel ja samal hulgal v˜oib vaadelda erinevaid topoloogiaid. Topoloogilise ruumi X elemente nime- tatakse sageli ka selle ruumi punktideks. Definitsioon 1.2 Topoloogilise ruumi X alamhulki, mis kuuluvad topoloogiasse T , nimetatakse lahtisteks hulka- deks. Definitsiooni 1.1 n˜oudest 10 j¨areldub, et t¨ uhi hulk ja ruum X ise on iga hulgal X antud topoloogia suhtes lahtised hulgad. 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon 7 N¨aide 1.1 Igal hulgal X saab vaadelda topoloogiat T1 = {∅, X}, mis koosneb vaid t¨uhjast hulgast ∅ ja hulgast X, ning topoloogiat T2 = P(X), mis koosneb hulga X k˜oigist alamhulkadest. Topoloogiat T2 nimetatakse diskreetseks topoloogiaks hulgal X. N¨ aide 1.2 Vaatleme k˜oigi reaalarvude hulga R alamhul-
15. Võistluste lõpp punkt oli Võrts -sada: viissada miljon: viis miljonit jne järve äärsel laagri platsil. paarkümmend, mitusada, pool miljonit, veerand aaasat poolaasta 4. Käändsõna + omadussõna: KOKKU, kui a) tekib omaette mõiste - nt tulikuum, sademeterohke, hulljulge, tumepruun; b) täiendsõnadena: eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-; c) põhisõnadena: -ohtu, -võitu, -karva, -värvi d) ne- ja line-omadussõnad: KOKKU LAHKU meetrilaiune, mäekõrgune nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune kuueteistkümneaastane, kahekümne kolme aastane, T-kujuline, 25- L.Koidula aegne, Atlandi ookeani tagune, aastane(25aastane), maja ja aia vaheline Koidula-aegne, Atlandi-tagune 5
KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA KOKKU LAHKU Omaette mõiste: viljarikas, Määrsõnaliselt tarvitatavad sõnakehv, ohvriterohke, omadussõnad lahku: hirmus palav, paras eelarvamustevaba, magushapu. soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav. Tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, Kui esimesel sõnal on täiend: püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, pool- jt: ehtnaiselik, puhtisiklik, paljude sajandite pikkune, kõigi eelduste lihtlabane. kohane. -ohtu, -võitu, -verd kokku: poisikeseohtu, vanavõitu, valgetverd. -karva, -värvi omastavaga kokku: taevakarva, samblavärvi; osastavast lahku: punast värvi. Ne- ja line-liiteline omadussõna Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula
lahkuma. Saeki ütleb, et ta on poiss rannast maalingul ning palub andestust temast ülesütlemise eest. Kafka andestab ning ta nõustub temaga kaasa minema. Ta saab sissepääsust läbi. Kafka jõuab tagasi raamatukokku, kus oshima seletab, et proua Saeki suri südamerabandusse. Kafka otsustab, et on aeg minna tagasi koju Tokyosse ning ta jätab Oshimaga hüvasti. Rongis koju, vares ütleb Kafkale, et ta on kõike sitkem 15 aastane ning et temast on saanud osa uhi- uuest maailmast. NAKATA USA armee raport (1946): 4´nda klassi õpetaja meenutab väljasõitu metsa, kus 16 tema õpilase äkiliselt kukkusid kokku. USA armee raport: linna-arst selgitab et intsidendi põhjused on teadmata. Kõik lapsed toibusid kiiresti, peale ühe poisi, Nakata. Vana mees Nakata, ütleb mustale kassile, et ta otsib kodukassi nimega Goma. Nakata seletab, et peale intsidenti, ei ole ta enam nii tark, kuid ta oskab nüüd kassidega rääkida.
ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane) MUUTUMATUTD SÕNAD Enamasti kirjutatakse lahku, kuid kokku siis, kui tegib uus mõiste SÕNALIIK LAHKU KOKKU
maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Vahemere maad, Beneluxi maad IV. KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Nimi- või omadussõna kirjutatakse jrg omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste viljarikas, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, lindprii, kurikaval, magushaou, rohekashall Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust ehtnaiselik, puhtisiklik, imeilus, puruväsinud, vaegsäritatud, poolvillane · -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu · -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku mustaverd, valgetverd, puhastverd
Nt: Aafrika maad=Aafrika riigid; Aasia maad; Balkani maad; Skandinaavia maad; Läänemere maad. Käändsõna; Määrsõna + Omadussõna 1.Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõanga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste. Nt: maailmakuulus, viljarikas, külmakindel, kohusetruu, sõnakehv, tulikuum, hulljulge, kurikaval, sulgkerge, sademeterohke, helekollane, eelarvamustevaba, peegelsile. 2.Tüved "eht- puht- liht- ime- puru- püsti- uhi- võhi- üli- eba- ala- vaeg- pool-" jt.(mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust = kokku. Nt:ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. 3.Tüved "-ohtu ja -võitu" kirj. eelneva käändsõnaga(nimi-,omadus-,arv- ja asesõna) omastavas kokku, Nt: poisikeseohtu, lapseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. 4
Vahemere maad, Beneluxi maad, Aafrika maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste. nt. Viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, eelarvamustevaba, kohusetruu, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall, peegelsile, verevaene. Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts., mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. nt. Ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, ülivõimas. -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku. nt. Lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku. nt. Mustaverd, valgetverd, puhastverd.
Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste: viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd,
Kagu-Aasia, Kohtla-Järve jt. ERAND Valgevene, Suurbritannia Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Omadussõna on põhisõna. Jälgi erinevusi nimisõnareeglist. Jäta meelde reeglid. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani- vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. ERAND Lahku kirjutatakse määrsõnade tähenduses olev omadussõna, nt
5) kolm või enamgi tüve koor, kolm nurka, meie maa, oma aja, (aedviljakonserv) tol ajal, ses suhtes, sel määral 6) Baltimaad, Madalmaad 4) Läänemere maad, Vahemere maad 7) Järgneva omadussõnaga kirjutatakse 5) Nelja meetri laiune, tolle mäe kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, kõrgune, suurte linnade vaheline puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, 6) F. R. Kreutzwaldi aegne, Atlandi ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad ookeani tagune, Esimese või nõrgendavad omadussõnaga maalilmasõja aegne) väljendatud omadust (ehtnaiselik, 7) Puu on vette kukkunud, vette puruväsinud, poolvillane, uhiuus) kukkunud puu 8) Ne- ja line-omadussõna kirjutatakse 8) ma- ja da-tegevusnimed
Näiteks iseloomustavad sellised nähtused mitmete semiidi keelte, araabia keele ja heebrea keele muutesüsteemi. Nende keelte põhitüved koosnevad sageli kolmest konsonandist radikaalist. Sõnavormid tekivad, kui radikaalide vahele paigutuvad vokaalid. Mõnikord selgub morfianalüüsis elemente, millel puudub iseseisev tähendus ja mis ei ole seetõttu tüüpilised tähendust kandvad morfid. Nt. jäänukmorf, mis esineb vaid teatud seostes ega saa esineda iseseisvana teistes seostes (uhi+uus). Sellised elemendid on sageli keele ajaloolise arengu käigus tundmatuks muutunud jäänukid. Teine erandlik morfitüüp on nullmorf, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul. Morfoloogilised opositsioonid on tihti sellised, et üks opositsiooni liige on tunnuseta ehk substantsita, "null". Nullmorfi nimetatakse vahel ka peitmorfiks vastandina nähtavatele morfidele.
KOKKU LAHKU Kindel omaette mõiste Nt. viljarikas, maailmakuulus, karva ja värvi Osastavast külmakindel, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, käändest lahku Nt. roosat ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, karva riie, punast värvi maja peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, täiendsõnal on eba-, ala-, vaeg-, pool-jts Nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, omakorda täiend Nt. küpse lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, kirsi karva võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane -ohtu, -võitu, -verd Nt. mustaverd, lapseohtu, igavavõitu Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad Nt. hirmus
Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Erinevalt nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglitest ei ole omadussõnade eelneva sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav,
üksteisest eraldada. Fusioonikeeled - keeled, kus on palju muutenähtusi ja eriti tavalised on kohvermorfid (semantiliselt kompleksne kuid vormiliselt jagamatu morf). Kõik kokku kuuluvad elemendid ei pruugi järjestikku esineda. Nt osade keelte põhitüved koosnevad kolmest konsonandist e radikaalist. Sõnavormid tekivad, kui radikaalide vahele paigutuvad vokaalid. Jäänukmorf - üldjuhul esinev vaid kindlas seoses ega saa esineda iseseisvana teistes seostes. (nt uhi-, võhi-, jne) Nullmorf - peitemorf, ei avaldu struktuuriliselt (ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul) Kokkukuuluvad morfid on sama morfeemi allomorfid. Kui kaks morfi on omavahel opositsioonis, kui kaks morfi on vormiliselt erinevad aga tähenduselt samad. (siis on allomorfid) 21. Morfofonoloogiline varieerumine. Morfofonoloogiline varieerumine - morfeemide allomorfide häälikuvarieerumine. Kaks peamist variatsiooni liiki:
kindla omaette mõiste: viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, kohusetruu, verevaene, 31 sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd,
1 0 -1 = 1 +1 +3 1 6 2 6 2 1 2 1 6 = 1(0 · 6 + 1 · 1) + 1(1 · 6 + 1 · 2) + 3(1 · 1 - 0 · 2) = 12 1.7 T¨ ahistusi Analoogiliselt edasi toimides saame defineerida k~orgemat j¨arku determinandid. Olgu aij R ning indeksid i, j = 1, 2, . . . , n. T¨ahistame n-j¨arku ruutmaatriksi A determinandi det A ehk (l¨ uhi- dalt ¨oeldes) n-j¨ arku determinandi j¨argmiselt: a11 a12 ... a1n a11 a12 . . . a1n a21 a22 ... a2n a21 a22 . . . a2n det A := det . .. := .. .. .. .. .. .. .. . . . . . . . an1 an2 . .
¨markiri; Uuskiri Orjakiri, standardkiri, kursiivkiri, kiirkiri. Toodud jaotus on paljuski tinglik. Imai [ 72, lk.52] kasutab n¨aiteks vanakirja t¨ahenduses ka u ¨markirja. Uuskiri t¨ahendab siin Qin (221205 e.m.a.) perioodist alates kasutusel olevaid m¨arke14 , vanakiri 15 aga k~ oiki sellele eelnenud m¨argikujusid. Enne erinevate ajalooliste kujude juurde asumist, l¨ uhi¨ ulevaade m¨argi- kujude uurimise allikatest. Muistsete m¨arkide uurimise k~oige olulisemaks l¨ahteks on 20. sajandil nii Taiwanis kui ka Mandri-Hiinas v¨alja antud luukirja kataloogid ja monograafiad. Kataloogitud luukirja m¨arkide arv ulatub isegi 4692 m¨argini16 , kuid luukirja uurimises on veel palju lahtisi otsi. Kirjutiste l¨ uhidus ja katkendlikkus pole v~oimaldanud m¨a¨arata harvemini esinevate
Z
taeva t¨ahendus tuli hiljem. 議類 ⇒攻 参考 ⇒無 議類 ⇒肛 反対 ⇒ 実 参考 ⇒徒 1 t¨uhjus 4 olematus 2 t¨uhi, ei midagi endas hoidev 5 budistlik valgustatus 反対 ⇒実 6 taevas 3 niisama, asja eest teist tagant 西 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 6 183 197 61 卜文 ✄
annaabi.ee 
